Jõulud, ootame teid!

Väljas on paksud hanged ja lund sajab üha juurde. Lastega on kergem liikuda kelguga kui käruga. Ja kõik on nii ilus! Kahju vaid, et kortermajas tuleb hämaraks minnes juba rulood ette vedada, muidu oled nagu pildi peal ja nii ei saa õhtuhämarust väga nautida. Jäävad muidugi õhtused jalutuskäigud... Piparkooke oleme teinud juba mitu satsi, sealhulgas esimese isetehtud piparkoogimaja. Nora-Liis oli usin kaunistaja. Ei olnudki midagi ülejõu käivat. Päris autentne sai.  Päkapikud käivad meil aktiivselt. Tundub, et kõige tublim on Nora-Liis, aga ka mina ja T leiame aeg-ajalt miskit saapa seest. Linnukesed maiustavad see-eest akna taga päevalilleseemnetega. Kingitused on ostetud. Kuusk on ehitud. Toad on jõululõhna täis. Noral lasteaias jõulupidu peetud. Üks varane jõuluvana käis meil külas ka kingikotiga, seega on esimesed salmid juba loetud. Jõululaupäeval ja -pühadel teeme tiiru Eestile peale ja külastame kõige kallimaid. Täna paneme posti jõulukaardid. Jõulutunne on hinges!

Laual rätiku all lõhnab leib

Tegin täna oma teise leiva. Kunagi, kui esimese leivaga maha sain, jäi see seest nätsaks ja väljast kõvaks. Kogusin aasta julgust ja proovisin nüüd uuesti. Lõunakeskuse taluturult sain juuretise, retsepti internetist. Kerkis mis kole. Vannitoa põrandaküttega põrandal on väga hea eeltaignat kääritada ja leiba kergitada. Lisasin päevalilleseemneid, seesamiseemneid ja küüslauku. Turult ostetud küüslauguleib oli mu lemmik. Proovin nüüd ise! Unustasin alul veevanni ahju panemata. Poole pealt tuli meelde, siis parandasin vea.

Nüüd jahtub soe leib saunalina sees, lõhna  terve tuba täis.

Õhtul saab maitsta! Mmmmm...

 

Oiii! See leib tuli suurepärane. Vä-ga hea!

Panen siia edaspidiseks retsepti ka kirja:

0,5 l sooja vett + juuretis + 6 korraliku kuhjaga spl rukkijahu. segan korralikult ja umbes 12 tunniks käterätiku alla kerkima. 12 h pärast võtan sellest eeltaignast juuretise ning panen samasse karpi (vahepeal ei pese karpi). lisan 2 tl meresoola, 100g pruuni suhkrut (T sõnul võiks veidi vähem panna), seemneid, küüslauku ja siis paari lusikatäie kaupa rukkijahu, kokku ~10 kuhjaga spl. määrin leivavormi võiga. taigen vormi ja niiske käega silun siledaks ning torkan 2-3 auku sisse. soojendan ahju 250 kraadini, veekauss veega ahju. 2 tunni pärast keeran  ahju 230-le ja pistan leiva ahju. küpsetan 230 juures 20 minutit, siis 220 juures 15 minutit, 200 juures 15 minutit ja siis 175 juures 25 minutit.
leib ahjust välja, kõik küljed määrin taluvõiga ja keeran köögiräti sisse. selle omakorda saunalina sisse ja jätan tunniks-paariks jahtuma.
kilekotti ei pane, käteräti sees seisab pehmena vähemalt 6 päeva.

Lene-Mai kasvas titast tüdrukuks

Taas üks pisike tähtpäev. Lene-Mai on nüüd 10- kuune. Pikkust 76,5 cm ja kaalu 10,2 kg. Nora oli sama vabnalt enam-vähem sama pikk, ent kilo kergem. Pikad tüdrukud mõlemad. Käib ta ka ametlikult. Vabalt kuni 10 sammu, aga aeg-ajalt tuleb käpuli ka. Nii on veel kindlam. Aga arvan, et nädala pärast on käputamine ununenud ja piiga jookseb ringi. Nii emmekas kui eelmisel kuul ta ka enam ei ole. Natuke ikka, aga see käib asja juurde!

Harjutamise ta oma voodis magama ja öösel ta enam ei söö. Minu rõõmuks magab ta päeval kaks und mõlemad 1,5 tundi endise 40 min asemel. Päeva rütm on selline, et kl 8 tõuseme, siis kl 10-11,30 tudub. Kl 12 lähme tunniks õue. Kl 14.30 - 16 on järgmine uni. Kl 17-17.45 umbkaudu oleme õues, käime lasteaias. Ööuni saabub kl 20.

Vahva, et ta suudab end juba arusaadavaks teha. Saan aru, kui tal on nälg või siis uni või tahab ta lähedust. Varsti hakkab Lene rääkima... "Mämmämm" on juba igapäevane. Üldiselt on ta endiselt naerupall, kes kärus ringi sõites vastutulijaid võlub. Isegi tiinekad jäävad temaga kudrutama. Väike südametemurdja!

Kaks sõbrannat

Lene-Mail on  väike sõbranna. Täpsemalt öeldes peaaegu sama väike kui Lene. Lene on 1 päev vanem kui Melinda. Praegu nad alles harjuvad üksteisega ja suurt koos ei mängi. Aga tublid on mõlemad ja käimine on Melindal vaat et selgemgi kui Lenel. Ja üksteist on ikka tore uurida, ehk on paari kuu pärast juba lõbusam koos tegutseda. Sellised pisikesed tirtsud siis:

Nora-Liisi sünnipäev jätkub

Lasteaias pidas Nora-Liis sünnipäeva:



Onu Eric käis õnne soovimas. Imetlesime Ericu uhket vinget autot ja kingitud puslest leidsid mõlemad tüdrukud rõõmu:

Õhtu poole tulid vanaisa Märt ja tädi Urve, kes meile pikemaks jäid. Olete alati teretulnud! Väga vahva seltskond! Ja pidu jätkus...

Järgmisel nädalavahetusel käis sünnipäeval Nora-Liisi suur sõber Fred väikse Stellaga:

Pidasime Nora sünnipäeva vist kuu aega jutti igal nädalavahetusel. Sellist pidu pole siin mail veel nähtud!

Nora-Liisi 4

Nora-Liisil oli tähtis sünnipäev. Meie printsess sai 4.
4-aastane on väga asjalik laps. Teab, mida tahab. Igasugune printsessitemaatika on väga popp ja kuna ta meil hingelt selline õrnake, siis kutsungi teda meie pisikeseks printsessiks. Iseloomult on ta väga empaatiline. Muretseb kõige pärast, on alati valmis aitama. Meelega haiget ei tee ja solvub kergesti. Usaldama võõraid ei kipu, ent tahab väga sõbrustada.
Lasteaias käimisega on ta ära harjunud ja tundub, et seal on ka toredad kaaslased, kellega igasugu vimkasid välja mõeldakse. Samas õhtul koju tulles tahab ta pigem omaette tegutseda ja ei arva väiksema õe rõõmsast kokkusaamiskilkest midagi. Tundub, et pean nädalavahetustel hakkama Noraga kahekesi midagi vahvat ette võtma, sest pisem piiga ei lase muidu üldse meil oma aega leida. Norale muidu meeldib väga värvida, pehmete loomadega mängida, ringi tuuseldada ja nalja teha. Ta on meil üks väga armas hellahingeline printsess!

Lene-Mai 9-kuud

Lene sai 9 kuud.

Enne sain tema kõrval lugeda, kududa, surfata netis. Oluline oli, et tema juures maas istun. Nüüd ta enam ise mängida ei taha. Tahab hoopis minu asjadega mängida. Emme arvutit käppida, emme vardaid kiskuda, emme mobiili närida ja juhtmeid suhu ajada. Ja kui emps püsti tõuseb, et 5 sammu kaugusele kööki minna, on hädakisa lahti. Mängida ta ei taha, süles olla ei taha ja kõik on paha. Õnneks on vanker ja värske õhk. Väljaskäimine teeb tuju rõõmsamaks. Täna sadas lörtsi meie õueskäigu ajal, väga huvitav elamus lapsele. Tuttav maailm oli kõik valge! 9-kuuselt hakkab lastel aeg, kus nad saavad aru, et emme ja tema ise ei olegi üks ja ümberringi on suur ja kole maailm. Sellepärast see klammerdumine. Paar kuud ja siis hakkab kergem.

Võõrastamine on meil päevakohane teema.

Süüa on Lene kõrvalt keeruline, kuna ta tahab ka. Ajastame siis oma söömised ja tema püreetamise samale ajale. Ka kamapalle annan, need lähevad päris hästi kaubaks.

Olen väga kartnud, et suurem õde hakkab väiksema tõttu armukadetsema. Aga ei! Hoopis Lene on armukade. Kui Nora-Liis mu süles on, hakkab Lene kõva häälega õigust nõudma ja ei jäta enne, kui tema ka sülle saab. Huvitav, et nii pisikesel juba selline omandiinstinkt on.

Oleme terve perega nohus, mingi paha viirus ja just Nora sünnipäeva ajal. Uuhhh...

Lene-Mai viimased nädalad ärkas öösel iga tunni tagant, et tissi nõuda. Hakkasime nüüd öist söömist ära harjutama. Kolisin Nora tuppa magama ja T tegeles öösel Lenega. Tga pole ju mõtet tissi nõuda. Esimene öö oli kisa, viimased kaks ööd ta küll ärkab , ent uinub kiiresti uuesti. Ei olnudki hirmus raske see harjutamine. Olen veel paar ööd eraldi ja siis kolin oma voodisse tagasi laiutama. Tubli tüdruk!

Lene on tublisti toe najal käimist harjutanud. Ühe käega hoiab diivanist ja kõnnib usinasti. Nüüd juba paar päeva üritab ta ilma abita samme teha. Kolm sammu on rekord. Tundub, et astub oma suurema õe jälgedes ja hakkab 10-kuuselt kõndima. Lume sees tahaks ju ometi ukerdada ja emme muidu ei lase, kui jalad all pole :)

Pikad piigad

Mõõtsime kodus tüdrukuid.Nora oli pool aastat tagasi 102 cm pikk. Ja mis välja tuli! Poole aastaga on Nora-Liis kasvanud 5 cm. Ohoo!!! 107 cm oli tulemus, kaalu kuskil 18 kg.

Lene-Mail on jälle seisak. 1,5 kuuga juures 1 cm, ehk siis 77 cm pikk ja kaalu veidi üle 10 kg.

Parooli all olevast

Mõned postitused hakkavad siin blogis olema parooli all. Need kirjed kajastavad peresiseseid sündmusi, kus fotodel on lisaks meile ka teised lähedased, kes ehk ei ole huvitatud enda näitamisest interneti avarustes.

Parooli saab küsida minu käest.

Nora-Liisi 4. sünnipäev

Meie hommik algas imeilusa plaaniga Nora tordiga üles laulda. Välja kukkus nagu alati - pisike sünnipäevaline oli meist kõigist kõige varem üleval. Aga siiski - andsime karmi käsu voodisse tagasi minna ja oodata. Võtsime lilled ja kingid ja tordi ja seal ta siis istus nagu nunnu ja ootas oma tähtsat päeva. Laulsime Oilii-Oilaa ja kallistasime sünnipäevalast. Lapsed olid väga änksu täis, meie Tga veel unehõlmas.



Nora-Liis oli nii tubli laps, et emme-issi otsustasid kohe mitu kingitust teha. ilus printsessikleit, millega jõulule vastu minna, veidi printsessiatribuutikat ka.



Emme täiendas üllatust omatehtud nukuga, kelle Nora Sassiiks ristis (poiss on see nukk, muideks) ja issi kinkis kiige, mille saab Nora tuppa riputada.



Meil oli vägev plaan tordil 2 vulkaanküünalt põlema panna, et saab särtsu ja pauku, aga paraku ajasid nad nii palju tossu, et suitsualarm hakkas tööle ja loodetavasti sai terve maja aimu, et meil on miskit tähtsat plaanis :)



Maiustasime tordiga, riietasime sünnipäevalapse printsessirõivaisse ja asusime kaugelt külalisi ootama. Nora oli nii põnevil. Silkas muudkui akna vahet.

Kallistused-käepigistused ja pidu võis alata.





Vanaema, vanaisa, memm ja Tiia, ikka need kõige lähedasemad.



Vanaema-vanaisa tõid kingiks  BabyBjorni, mis pidavat pissima ja kakama ja sööma ja jooma ja nutma ja... nimeks sai ta Annabel. No meil oli terve sünnipäev selle nukuga sisustatud :)



Ja memm ja Tiia kinkisid vahva Punamütsikese pusle, mida me Nora nõudmisel õhtul koguni 2 x kokku panime, rohkemaks ei jätkunud emmel energiat. Ühed sossukad sussid ka olid pakis vanniõhtuid ootamas. Oleks mul vaid sellised... Noh, tegelikult ongi :)

Oli väga vahva päev. Torte oli iga näo kohta üks. Jeerum! Kes need nüüd ära sööb! No ja Lene muidugi näitas veidi iseloomu. Meie vaikne rahulik lapsuke oli kui ära vahetatud. Liiga palju võõraid nägusid ühe korraga, aga küll ta ajapikku tuttavamaks saab. Tegelikult oli pisike preilna ka väikest laadi sünnipäevalaps - 9 kuud ikkagi.



No ja nüüd lapsed magavad, köök on koristatud ja vaikus maa peal. olen nii õnnelik, et meid kahe ääretult armsa tütrega on õnnistatud. Armsamaid lihtsalt ei ole. Aitäh!

Aitäh külalistele ka! Nii armas, kui meeles peetakse ja pikk maa ette võetakse, et meid näha. Kallid olete te kõik!

Lene-Mai 8-kuud

Meie pisike rõõmurull kasvab nii ruttu! Alles ta ägises voodi peal, ei osanud pöörata ega keerata, nüüd ajab end keset põrandat vabalt püsti ja üritab astuda. Samme veel ei tule, aga tundub, et tahtmist on küll.

Olin hädas magamapanekuga, ent kui hakkasin teda kauem üleval hoidma, uinub ta nüüd paari minutiga ilusti oma voodis. Üleval jõuab ta olla 3h.

Issi käib meil taas tööl ja mina olen täiskohaga koduperenaine. Selliste lastega on see lausa rõõm.

Meie päev on nüüd selline:

Hommikul viib T Nora-Liisi lasteaeda, meie tõuseme samal ajal kl 8.15. Siis mängime, sööme putru, tuuseldame ringi mööda elamist. Lene käputab emmele järgi, nagu kutsu :) Kui emme silma all, siis mängib Lene täitsa ise. Lemmikud on endiselt puldid ja Nora tolmuimejavoolik, millega vehkida, aga ka Nora lemmik, mõõdulint, tundub väga põneva leiuna. No ja siis kella 11.15 paiku ta jääb tuttu, enne sööb piima kõhu täis muidugi, et magusamad unenäod oleksid. Heal juhul tudub 1,5h. Ärgates tuleb issi koju lõunale, siis lähme teeme väljas tunnise jalutuskäigu. Kui korteri uksest välja astume, on Lene änksu täis. Siputab ja kilkab, nii et trepikoda kajab. Tundub, et naudib keskkonnavahetust. Kärus ta üle 40 minuti väga istuda ei taha, aga see on piisav aeg, et näiteks toidupoe tiir teha ja veel üks Maarjamõisa tiir sinna otsa. Emmele ka kasulik veidi liikuda... Tuppa tulles sööb Lene lihaga püreed, mängib natuke oma vidinate ja emmega ja siis on aeg kell pool 4 taas tuttu minna. Emme hoiab siis juba hinge kinni, sest  Nora-Liis lõpetab lasteaias söömise kell pool5 ja hakkab emmet ootama. Kui veab, ärkab Lene enne kella 5, siis paneme kibekähku riidesse ja kimame vankriga suure õe juurde. Lene ja Nora kohtumisrõõm on suur. Tagasitulles korjame vahtralehti ja uurime ümbrust, kui Lene lepib, käime kodu juures mänguväljakutel ja hakkame issit koju ootama. Kell pool 7 on pere koos. Siis teeme mõne sõidu või asutame end tuppa - hakkab pimedaks minema. Emme võtab õhtusöögi tegemise ette ja issi trallab lastega. Peale õhtusööki , ka Lenel on oma magus püree, kuigi emme toidu ampsud tunduvad palju huvitavamad, paneb issi tütred vanni ja emps hakkab segadust likvideerima. Kell 8 on lapsed tuduriides, Nora-Liis unejutu ootel ja Lene-Mai tissi ootel. Norale loeme unejuttu kordamööda, teine pool paneb siis titat magama. No ja nii ongi. Kell 9 õhtul on vaikus ja rahul Lapsed magavad ja saabub öö. Kuni järgmise hommikuni!

Elu on lill!

Jumala loomaaed...

Käisime täna taas maal oma maja kõpitsemas. T oli redeliga taeva all ja mina sehkendasin lastega maja ees lauahunnikute vahel, kui äkki ehmatusest kiljatasin. Silmanurgast nägin, kuidas pisike must elukas minust  meetrikauguselt teise lauahunnikusse sibas. Taganesin kiiresti ja jäin uurima, kes või mis see oli. Aga ma ei olnud ainus uudishimulik - salapärane olend tuli ruttu peidust välja ja jäi meiega tõtt vaatama, siis puges taas lauahunnikusse ja tuli teiselt poolt hunnikut taas välja meid uurima. See vahva peitusemäng kestis oma 5 minutit ja meist heal juhul meetri kaugusel. Ma ei ole varem sellist looma kohanud ja ime, et metsloom meid ei kartnud. Ega ta pikalt ühel kohal püsinud, aga näitas end piisavalt tihti, et ka lastel huvitav jälgida oleks. Pisiolend oli  pika musta värvi saleda kehaga, nii 10 cm pikk, pluss veel saba.  Ilus musta värvi, valge kaelusega isend. T-le naersin, et meie oma mini-taksikoer :) Tegelikult on tegu vist nirgiga. Vaat siis loodust! Eelmisel korral kohtusime mustade pisikeste sisalikega ja suured rohutirtsud saevad ka maja ümber unelauluks lõputult oma viiuleid. Loodus tungib kahel käel meie õuele!

Pottsepal masu

T: Tead, Nora-Liis, meil tuleb üks pottsepp külla. Kas sa tead, mida pottsepp teeb?
Nora: Eee...tean küll.
T: No, mis ta siis teeb?
Nora: Sööb muru!

Pisipiiga näitab iseloomu

Nüüd on see siis käes! Nimelt emmeka-periood. Mul on ääretult tubli mees, ütleks lausa, et parim isa, kes lastele olla saab. Ei karda ta mähkmeid vahetada, lastega omapead jääda, kui mul vaja kuskil ära käia, öösel kordamööda titat rahustamas käia... Kasutasime võimalust, et saame mõlemad pea terve esimese aasta titaga koos kodus olla ja Lene-Maiga tegelesime küll vist täitsa 50:50. Seda enam ma imestan, et nüüd, kui Lene on kohe-kohe 8 kuud saamas, on kõigest hoolest ja armastusest hoolimata vaid emme see oluline. Kui lõunaunest issiga ärkab ja emmet silmapiiril pole, on suunurgad allapoole ja terve õhtu möödub virinal. Välisukse seosest äraminekuga saab ta samamoodi aru, mistõttu välja minnes, peab teinepool Lenega kuskile tahatuppa kaduma, et tita aru ei saaks, et keegi lahkub, muidu on taas kurbus majas. No ja emme süli rahustab kõik nutud ja jorinad, seda loomulikult ka.

Õnneks on Lene-Mai meil siiski suhteliselt iseseisev piiga. Mängib väga ilusti omaette, kui ma kuskil läheduses platseerun. Saan vabalt kududa või lugeda või Noraga joonistada. Vahel tuleb muidugi kallistamishoog, siis võetakse emme sihikule ja sikutatakse end mu najal püsti. Kalli-kalli tehtud, on vaja jälle maailma avastama minna. Süles on ju ahistav. Oi, ta on vahva põnn! Meie armas kallis Lene!

Lene 7-kuud

Lene-Mai 7-kuu postitus on ära ununenud. Panen 7,5- kuu vanuse seisuga kirja, kus maal tirts praegu oma arenguga on.
Kaks hammast on all suus. Juttu tuleb kui laudu saeveskist: "Adähh, adähh, adada, dadadada..." Hästi vahva! Lisaks mõned mardusekilked. 4-5 päeva olime hädas, sest tips otsustas öösel kl 3 üles ärgata ja enam mitte uinuda, nüüd on öörahu taas tagasi,
Võõrastab ja naeratab. Naeratab siis tuttavatele, aga võõraste nägude peale hakkab nutma.
Tõuseb toe najal püsti. Täna, kui T temaga mängis, tõusis Lene ilma toeta püsti ja seisis ise 15 sekundit. Istub vabalt, roomab kiiresti. Vankris istub meelsamini kui lamab. Püreed saab korra päevas lõunaks, putru enne ööund. Tissi sööb sageli, öösel ka. Öösel kahe paiku tahab kaissu. Ka päeval jääb kaisus magama minutiga, muidu nutab oma voodis kuni pool tundi. Kuna öösel ta sööb tihti, siis kasutan juhust ja magan koos temaga päeval. Armas on, kui pisike tita kaisus nohistab.Vahel piilub ja kui on veendudnud, et emme ka magab, tudub edasi.
8.30 ärkame, saadame suurema õe lasteaeda, mängime
9.30 - 10.30 tuduaeg
10.30-12 mängime, vahest jalutame väljas
12-14 tuduaeg
14-17 mänguaeg, püree söömine, käime Noral lasteaias järgi, kärutame õues ringi
17-18 tuduaeg
18-20 suurema õega tegutsemine, vahel kolistame perega ringi, käime külas, õues, pudru söömine, vann ja tuttu
20- ööuni

Nora-Liisiga klapivad nad hästi. Lene lõkerdab Nora peale naerda ja Norale meeldib Lenele nalja teha.
Käes on emme-kõige-kallim-aeg, kus hädasti on vaja emme süles olla ja kõrgelt uurida, mis teoksil. Samas jalad siputavad ja käed vehivad, tahaks joosta... Ei püsi pudeliski paigal.

Kuldmunad

Nora-Liis: "Emme, millal ma juba suureks kasvan?"
Mina: "Kas sa tahad juba suur olla? Laps on ka väga tore olla. Emme tahaks küll mõnikord olla veel sama väike kui sina"
Nora-Liis: "Emme, ära muretse! Kui sa hästi vähe sööd, siis lähed jälle väikseks tagasi."

Nora-Liis võtab roosa pliiatsi ja hakkab joonistama, ise õhkab: "Nii ilus! Nii romantiline!"

Suvitajad

Palavad ilmad jätkuvad, käisime täna Võrtsjärve ääres suvitamas. Laadisime autole koorma peale nagu ikka - alustekk, saunalinad, erinevad veemänguasjad, lisaks veel päikesevari, telk, padjad, tekid, söök, jook, lapsed :), võtsime atlase ette ja sihtisime Võrtsu põhjarannikule ujumiskoha poole. Ekslesime mööda kruusateid, kirusime vananenud atlast, aga lõpuks leidsime ühe toreda poolmetsiku ranna.

Lene-Mai sai esimest korda supelda ja Nora-Liis on meil vana kala - ega teda veest välja  saa.

Sealne "vannivesi" oli  vast mulle poolde reide, seega sai Nora-Liis päev otsa veemõnusid nautida. Päike oli pilve taga ja puhus mõnus tuuleke, ehtne suvitamisilm.

Termos on ka suvel asendamatu - õhtuni saime nautida külma apelsinimahla. Õhtupoole hakkas vihma tibutama, seega ööseks telklaagrisse jääda ei olnud tahtmist.

Tagasiteel  Tartusse sattusime peale avariile, külastasime järveäärset vaatetorni ja jäime tormi kätte.  Vaatetornist tundus, et Tartu pool põleb midagi suure suitsuga - pool taevast oli pruuni tossu täis.

Tee peal selgus, et see oli hoopis muld, mida tuul turbaväljalt üles keerutas. Õnneks ei mingit põlengut.

Päev oli nii vahva, et ehk tuleb see lähiajal kordamisele!

Lene-Mai 6-kuune

Nädalake tagasi sai Lene-Mai poole aastaseks.

Kaalu on 9,1 kg ja pikkust 72,5 cm.

Mis ta meil siis teeb. Istub iseseisvalt, ukerdab end püsti ajada. Alguses kätest kinni võttes, nüüd juba ka toe najal.

Jutustab, topib asju suhu. Kõristab usinasti mänguasju ja lõkerdab Nora naljade peale naerda. Istumiskärusse teda panna on veel vara. Proovisime, aga vajub  seal kuidagi lössi. Praeguse kuumusega kookonis olla on jälle palav ja ega ta sinna enam hästi mahugi. Nii käime me õues praegu Lene süles. Tekil ukerdada on õues olles veidi jahedam, kui 28-kraadises toas.

Sööb ta lisaks piimale meil püreesid. Mitte küll heal meelel, aga veidihaaval siiski. Naerupall on ta meil ka. Iga teine küsib: "Kas ta teil tõesti kogu aeg ainult naerab?". Naerab jah :) Elu on ju lill!
No ja esimene hammas on ka olemas. Tuli väikese nutuga. Täna õhtul oli magamajäämisel ka nuttu rohkem, tundub, et naaberkiku tahab ka kohe - kohe lõikuda. Kamistad geel on abiks.

Troopika

Eestis on praegu erakordne kuumus. Juba kolmandat nädalat on temperatuur 30 kraadi ümber ja vesi Lõuna-Eesti järvedes 27 kraadi. Väljas on südapäeval olla liiga lämbe, aga õhtuseid ujumisi naudime terve perega. Avastame ümberkaudseid järvesid ja supleme mõnuga. Nora-Liis on 5 päeva omapead maal vanaema juures. Nii tore, kui lapsel on vanaema-vanaisa maal. Minu lapsepõlv oli tänu maal kasvamisele väga looduslähedane ja ehtne. Ehitasime onne, ronisime mööda puid, korjasime viljapõllu äärest lilli, punusime pärga, käisime omapead ujumas... Ehk on mu lastel sama tore emme lapsepõlvekodus suvitada.

Meie oleme endiselt Tartus ja juhatame vägesid. Maja kerkib ja hein maja ümber samuti. Varsti tuleb külamees heina niitma ja majale pannakse täna öösel katus. Öösel seetõttu, et  päikesega kuumal päeval seda teha lihtsalt ei saa. Plekk läheb tulikuumaks. Tammepärg ripub sarika otsas, sarikapidu tulemas.

 

Avastamas Eestimaad

eetsime nädalakese põhjarannikul suvitades. Või noh, mis nüüd suvitades, Ilmad olid jahedad, vihmased ja tuulised. Aga siiski... Nora-Liis sai  vanaisal omapead külas olla, tädi A ja vanaisa pisikest Lenet naerutada, T kooliasju ajada ja meie uudiseid vahetada. Sain üheks õhtuks isegi linnaloa, et sõbrannaga kinno minna. SATC2 oli minu meelest igati vahva vaatamine, parem ja ettearvamatum kui SATC1.

Tallinnas käisime Miia-Milla-Mandas ehk Nora-Liisi sõnul Miia-Milla-Mandariinas :)
Ma olen vaimustuses! Saime igasugu vahvaid ideid, mida tulevikus oma majas rakendada ja lastel on seal nii lõbus.

Tagasi Tartusse sõites tulime "Avasta Eestimaad" tuuriga läbi Tuhala. Nõiakaev minu kurvastuseks ei uputanud, hobuseauk oli tavaline lohk maa sees, aga vaat üle tee asus Polli loomaaed ja see oli küll vaatamistväärt. Igasugu toredaid loomi-linde sai vaadatud ja paitatud, Nora-Liis sai ratsutada ja jäneseid sööta. Tundub, et igasugu trennidest peaks Nora-Liisi ratsutama panema, see meeldib talle ikka tohutult.
Igatahes tundus Polli Elistverest hulga huvitavam, pilet muidugi oli üsna krõbe, mõned pildid ka :