Septembris puhuvad uued tuuled

Lene-Mai läks hoidu. Muretsesin alul väga, kuna Noral võttis kohanemine väga aega ja hommikud olid nutused. Lene-Mai aga (ptui-ptui-ptui) läheb  mängima hea meelega, magab hoius hea meelega ja kui järgi lähen, on endiselt rõõmus. Ei ühtegi päeva nutuga. Lapsi on rühmas vähe ja kasvatajad on supertoredad, ehk sellepärast siis. Uuest nädalast jääb Lene ka õhtust sööma, siis saan lapsed ühekorraga aedadest kätte. Praegu on üks edasi-tagasi sõitmine, alguse asi.
Nora-Liis hakkas lasteaias tantsuringis käima, kus talle väga meeldib. Keerutasid linte ja mida kõike. Väikestele tüdrukutele on selline printsessindus ja tantsimine ikka nii oluline :) Ja liikumisõpetajaks on neil aias hoopis üks noor meesterahvas. Vaat kus lugu! Vahva! Pole enne kuulnud, et lasteaias noored mehed tööl, aga miks mitte. Õpetatakse vahvaid mänge (kulli jms).

Tööl on mul esimene nädal selja taga. Nähtud säänseid-määnseid. Aga väga huvitav on. Väga! Ei oleks arvanud. Tööd on palju ja hingetõmbeaega ei jää, ent sellevõrra jälle aeg lendab kiiresti ja saabki päev taas õhtule. Sel nädalal olin koos juhendajaga, varsti hakkan iseseisvalt vastu võtma. Eks siis näis, mis saab! Logistika on muidugi paras peavalu, lapsed vaja tuua-viia, poes käia jne.

Hoolimata sellest, et lapsega kodus olles oli kogu aeg hull tamp peal, no nüüd olen õhtuks ikka nii soss, et kustun kl 10. Pole seda mitu aastat juhtunud :) Tööinimese raske elu, eks ole!
Aga naudin igat hetke! Tunnen, et praegu on ideaalne tasakaal - hommikuti saan enda vaimu ergastada, suhelda igal rindel ja õhtune aeg on perele. Väga mõnus!

Tl on täna sünnipäev! Lähme õhtul Wernerisse kooki sööma ja tähistama. Kõik külalised on nädalavahetusel oodatud ;)

Igaühel omad kiiksud

Käisin täna KSAs uuringutel, et teada saada, kas mulle sobib laserop või ei. Uuringud olid aeganõudvad, mõned ka ebameeldivad, aga osutusin sobivaks. Optometrist uuris, et millal siis nüüd opi aja paneme. Jäin teda päranisilmi vaatama, et mis mõttes. Ma ei olnud üldse opiga arvestanud, olin suht kindel, et ma ei kvalifitseeru. Ja nüüd kohe opile? Ei-ei! Olen terve teadliku elu kandnud prille, nad on osake minust. Hommikul esimese asjana prillid ette, õhtul viimase asjana öökapile. Arvestades mu noort iga ja tervet elu prillikandjana, olen loomulikult aeg-ajalt põdenud nende pärast. Aga siiski! Ma ei oskakski olla ilma. Nii, et ma nüüd mõtlen ja ei pane veel aega kinni :) Vabatahtlikult prillipapa...

 

Potil nagu naksti

Kahe lapse kogemusega võin öelda, et last pole mõtet potile harjutada. Laps hakkab seal käima ise, kui õige aeg.  Nora-Liis oli 2. sünnipäevaks täielikult mähkmetest vaba. Lene-Mai võttis paar päeva tagasi kätte ja hakkas lambist poti peal käima. Ja nüüd käbiki ise ja järjepidevalt. Ööseks ja välja panen küll igaks juhuks mähkmed, aga toas on ilma. Siiani pole õnnetusi juhtunud nende paari päevaga. Vanust on Lenel praeguseks 1 a 7k, igati graafikus meie pere standardite järgi.

Lutita tita!

Lene-Mai ja Nora-Liis on mõlemad palavalt armastanud oma lutte. Ja sama innukalt on nad neid kaotanud. Nora-Liis sai oma lutist lutiotsa mahalõikamise teel lahti vast pooleteist aastaselt. Lene-Mai viskas oma luti õues minema ja kuna seda leida ei õnnestunudki, hakkasime ka teda võõrutama. Kurb, väga kurb. Kui ikka iga päev 14 h päevas oma sossut oled lutsutanud ja üks päev teda enam lihtsalt ei ole... kurb. Magamajäämistega tekkis raskusi. Lutiga võttis see vast kuni 10 minutit aega, ilma lutita on täna juba neljas päev, ent magamapanek kestab 1-2h. Voodis ta sehkendab, laulab, mängib, enam paaniliselt lutti ei nõua, aga magama jääda ka ei oska. Ehk laheneb see teema nädalaga. Nüüd on muidugi kisa ka rohkem. Enne oli vaikuse saamiseks vaja vaid "punn" suhu panna, nüüd on õnne korral abiks leivakäär või siis kõrvatropid. Sammud iseseisva elu poole...

2011 suvi

Suvi on olnud pikk ja kuum nagu eelmiselgi aastal. Nüüd augustikuus on õhus juba kargust ja ööd on jahedad. Ootan sügist! Harjumatu tunne, ent kui suve saab kogu rinnaga nautida, siis võibki sügis tulla värviliste lehte ja kummikute-hooajaga. Sel sügisel on meie peres palju uut ees! Mina lähen taas tööle. Ootusärevus on hinges ja iga päev loen materjale, et taas teemaga end kurssi viia. Nora-Liis läks kodu lähedal asuvasse lasteaeda. Praegu on ta seal teist nädalat ja väga-väga rahul. Loodan, et see nii jääbki. Lene-Maile tuleb üks tore hoidja, kes meil kodus käima hakkab. Tutvumine on veel ees. T kolib tööl uude majja.

Seniks naudime suve lõppu ja proovime niipalju kui kannatab soojades Lõuna-Eesti järvedes ujumas käia. Selle aastane lemmik on meil Tamula. Juured mul ka ju kuskil seal...

Lõbus elu

Nora-Liis: "Ettevaatust! Värske närv!"

Emme: "Lene-Mai, kui mähkme ära võtad, siis lähed poti peale, kui pissihäda tuleb!"
Lene-Mai: "Blää-blää-blää..."

Lapp käes

Täna anname vana armsa kodu üle uuele omanikule. Koli oli ammu minema veetud, läksin õhtul poole kümne paiku sinna vaid põrandaid pesema. No jah. Kohapeal oli vaja ju ka vannituba ja saun briljantselt läikima lüüa ja kapid seest lapiga üle tolmutada. No ja siis veel külmik ja liistud märja lapiga. Mul läks KOLM tundi! Ma pole seal korteris oma mööbli ja tavaariga ka järjest kolm tundi koristanud, alati olen pooleteist tunniga hakkama saanud.

Pedantsuskiiks on vist veikene... Nagu ema ütleb, et koristamine tuleb mul väga hästi välja :D

Kui nüüd mõelda, millises seisukorras oli T Mustamäe korter, kui selle ostis. A la juhtmed rippusid, tapeet koorus ja kõik oli väga kole-kole... Et siis... pedantsuskiiksu kõigile kinnisvara müüjatele!

Lene-Mai rokib

Tere üle pika aja

Meil on olnud NII palju tegemisi.



Vahetasime taas elukohta. Viimast korda ehk nüüd. Tartu on nii armas linnake ja tundus, et Veerikul elades jääb kogu linnamelust kõrvale. Sama hästi võiks elada ütleme... Kambjas või Kärus. Kui ikka kesklinna sõiduks on vaja autot, siis ei lähe mitte. Nüüd elame kesklinnas ja oleme väga rahul. Igale poole saab jala ja ümberringi toimub midagi. Oleme võtnud traditsiooniks õhtuti koos perega pikki jalutuskäike ette võtta. Ikka ühelt poolt Emajõge minema ja teiselt poolt tagasi. Magame öösel kõik nagu tõsised töömehed :D

Kastivirnad on veel toanurgas, aga hakkab looma. Varsti võib külalised sünnipäevale kutsuda.

Ainus miinus, et Nora lasteaed on endiselt Veerikul. Ehk saab sügisel kohta vahetada, sest lähim lasteaed meil siin paar maja edasi.

Tartus lõppesid just tudengite kevadpäevad. Osalesime niipalju, kui seltskond lubas. Lenele ja Norale läks eriti peale Oorti kontsert. Lene rokkis peaga ja Nora lõi jalaga takti :) Peaks vist suvel ikka Folgile minema. Muusikageen  on meil kõigil kaasa antud :)

Ringkäik

Näpud nii sügelevad

Täitsa kohutav on see haigus. Olla ei saa, muudkui sügelevad. Kudumishaigus siis.

Lõpetasin just omale ühe suvise pluusi. Mõtlesin, et pean nüüd vahet, jääb aega õhtuti raamatute lugemiseks. Aga ei... Kompromissina kudusin Nora nukule salli ja mütsi on ka nukule vaja. Ja juba leidsin vahva mustri Nora uue kampsuni jaoks. Lootusetu, ma ütlen!

Kusjuures kui koon lastele, on kõik super. Aga kui koon endale, siis on kudum kas liiga kitsas või lai või liiga lühike. Sada häda ühesõnaga. Võib-olla olen liiga kriitiline, aga ise tehtud asi võiks ju eriti hästi sobida, kuna modelliks olen ise.

Värskas ujumas

Kui tiksun kaua samas rutiinis, siis saan kurjaks ja hakkan kaklema. Tga enamasti kisun tüli tühjast tähjast. Nüüd me siis kaklesime natuke ja selle tulemusena võtsin oma tatised lapsed ja abikaasa kaenlasse ja sõitsime Värskasse. Ujuma ja sööma ja ööd veetma. Ujusime, nautisime kohalikku kohvikut, magasime hotellis päevaund ja tulime õhtul enne ööd tagasi. No oma kodu ikka kõige kallim. Lapsed haigemaks ei jäänud, kuna nad ei külmetunud. Sealne veepark on eriti sooja veega ja hotell asus samas majas. Hotellis paraku ei antud beebivoodit ja kuna beebivoodita ei saa last suurde voodisse monitoriga magama jätta ja telekas toas oli pisem kui mu läptop, tulime tulema. Lootsime Tga kahekesi, kui lapsed magavad, hotelli kohvikus istuda või ujuda või jalutada, aga kus sa siis jalutad, kui lapsi pead valvama, et keegi maha ei kuku. No ja toas ei saa telkut ka vaadata, kuna silmad ei seleta ja nii me tulime. See Setomaa kant on väga ilus. Suvel tahaks kindlasti sinna avastama minna. Sanatoorium ise oli peamiselt piiritaguseid venelasi täis, aga üksteist me ei häirinud. Tore elamus ja rutiinile vaheldust kah.

Homme olen oma tatitõbistega kodus ja ravime end. Vahel tuleb mõtete defitsiit, mida nendega ette võtta. Eks nad toimetavad väga hästi ka omapead, aga mul on mingi kiiks, et ma pean ikka oma lastega tegelema ka. No ja siis ma tegelen :D Aga nad koos pigem segavad üksteist ja kui ühega tegelen, on üks omapead ja teeb pahandust või kui Noraga mängin, tuleb Lene segama. Üks igavene trall, mängud ju ei klapi. Aga saame hakkama.

Minu suurem armas nihverdis:

Ja pisem präntsik:

Hambata

Kirjutasin aasta tagasi  blogis, et hambaarst soovitas auguga tarkusehamba välja tõmmata.  Kartsin, et peale tõmbamist pean suure koguse valuvaigistitega  mitu päeva end tuimestama, sest valu on üüratu ja imetamise tõttu lükkasin protseduuri edasi. Auk läks suuremaks, aga õnneks ei valutanud. Eile võtsin julguse kokku ja käisin ära. No naljanumber ju! Mitte midagi ei tundnud. Süstid  olid veidi ebameeldivad, aga tõmbamise hetkest ei saanud ma isegi aru mitte. No ja nüüd on teine päev ja ma pole ühtegi valuvaigistit võtnud, sest valu pole.

Ehk mul vedas arstiga või hambaga või kuuseisuga, aga puurimine tuimestusega on hulka ebameeldivam kogemus. Soovitan soojalt ! :)))

Tehtud!

Ja saigi aasta täis!

Lene-Mai sai aastaseks! Palju õnne, kallis tütreke!



Sünnipäeva ajal olid kõik külalised haiged, seega tegutsesime oma pere ringis. Valmistasin porgandikoogi ja üritasin "kiisuks" kaunistada. Tuli küll äratuntav kassinägu, aga peaks veel harjutama. Kinkisime vanaema ja vanaisadega mitme peale laua ja toolid, kus mõlemal lapsel hea joonistada ja mängida. Esimese asjana leidis Lene, et superlahe ajaviide on ronida toolile, sealt lauale ja laual siis tantsu vihtuma hakata :) Natuke ohtlik, eks ole! Nüüd on meil toolid lauast kaugemal. Pisipiiga ronib ühele toolile, sätib end istuma, kõlgutab veidi jalgu. Tuleb maha ja siis võetakse sama aktsioon teise tooliga ette. Lahe ronimine ju! Kink võeti omaks.

Veel kinkisime ühe peene peavõru, mille lehv on sama suur, kui Lene pealagi, aga preilidel peab ikka aksessuaare olema. Ja armsad nukunõud. Las õpib sööma! :)



Igatahes oli meil üks tore pisike sünnipäev ja küll me pidutseme veel takkajärgi ka!

1-aastane Lene-Mai:

- sööb kogu aeg ja sama toitu mis ülejäänud pere, soolata toit muidugi. Kasutan palju muid maitseaineid ja ürte ja toit tuleb väga maitsev. Ei tunne vajadust tihti endalegi soola lisada. Tervisele on see vaid kasuks. Aga Lene-Mai jumaldab mu toite. Erinevalt Nora-Liisist. isu on pisemal kindlasti suurem kui suurel õel. Toidan teda sülest, sest söögitoolist ta lihtsalt ronib välja.

- oskab pepu ees kõrgelt maha tulla. Ise õppis, mina ei õpetanud. Muidugi peab teda igasugu servade juures jälgima, sest tal võib tulla mõte ääre peale istuda ja siis kukub ta loomulikult selg ees maha. Diivani peale ronib ka ise.

- jääb ise sekundipealt oma toas magama. Ja kui uni murdma hakkab, tuleb üks lõputu kisa, siis tuleb ruttu tegutseda ja laps voodisse panna. Magab ta meil kl 19.30 - 8.30. Ja teeb 3 h järel kaks tunniajast uinakut. Vahepeal magas ta hommikul kl 11ni, siis saime 1 unega päeval hakkama, aga enam mitte.

-ütleb "tiss" ja "mämm-mämm". Kõige olulisemad sõnad ka ju! Saab aru sõnadest "tule siia", "istu", "aiai", "ei", "kus on...", "lutt", "vesi", "süüa", "issi, emme, Nora" jne

-kõnnib täitsa vabalt sirgete jalgadega nagu laps ikka

-armastab tantsida

-kõik võimalik läheb suhu

-meeldib mängida igasugu häält tegevate leludega ja emme ehitatud torne lõhkuda, asju mänguasjakastist välja tuustida ja omaette tegutseda.

Karm tõde

Käisime täna kohvikus söömas.Küsisin ise arve, toodi see mulle sõnadega: "Palun, proua!". Et nagu, mis proua!?!
No ja siis tankisin autot. Minu ees järjekorras olid mingid venelastest kahtlased arminäod, kes midagi mu kohta kommenteerisid, aga kuna ma vene keelt ei tonka, siis ainus, millest ma aru sain, oli: "Daragaja šenšina"... Et siis taas nagu, mis?
Ma olen enda meelest siiani 17 ja kõik see naiseks olemine ja prouatamine ei istu kohe üldse. Hirmus võõras tundub. Ma ise arvan küll, et ma täitsa neiu nooruke veel :) Aga tuleb vist harjuda, kui sõrmus sõrmes, mees käevangus ja kaks pisikest ümber tiirlemas.
Karm reaalsus!

Mis meil siin toimub

Jõulud on nüüd möödas, aastavahetus ka ja elu kulgeb taas rahulikus rütmis. Jõulude ajal olime jõululaupäeval Tallinnas vanaisa juures ja pühade ajal maal vanaema ja teise vanaisa juures.



Rahulikud jõulud koos sugulastega on meie pere traditsioon ja olen siiralt rõõmus, et meil on palju inimesi, kellega tähtsatel pühadel kokku saada. Nüüd koguni kahes kohas, küll eesti eri otstes. Ehk täitub kord me soov  kõik armsad jõulude ajal meie poole korraga kokku saada. Ehk kunagi...





Vahepeal põikasime ka Otepääle möllama. No see loodus seal on fantastiline!





Aastavahetusel olime Tartus. Sõime ja jõime, vaatasime telekat, põletasime säraküünlaid ja imetlesime kuuske ja rõdukaunistusi. Lene-Mai läks oma rutiini järgi kl 8 magama, Nora-Liis sai loa esimest aastat kaua üleval olla. Lene-Mai ärkas samuti ise 15 min enne südaööd ja nii pakkisime end kõik sisse ja läksime katuseterrasssile ilutulestikku vaatama. See oli  vägev! Kõik said osa!

Aga nüüd möödub aeg uut pidu planeerides. Väike preili saab õige pea aastaseks ja mul mõlgub mõttes nii mõndagi. Kurb on muidugi see, et pool meie lõbusast seltskonnast ei saa peole tulla - kes ei taha vanuse tõttu talvel pikka maad sõita, kes on haiged, kes jageleb ülejäänud suguvõsaga, kes on välismaal.... Aga siiski, pidu tuleb uhke! Kringel on tellitud, T lubas isiklikult salati tükeldamise enda õlgadele võtta, minul on plaanis üks kiisutort ette võtta. Paar päeva tagasi küpsetasin ciabattasid ja tegin ürdivõid, et kas sünnivad süüa, kui neid pakun ja oh, kui head tulid, seega ka need lähevad sünnipäeva lauale suupooliseks.



No ja siis snäkki-värki juurde ja pidu võib alata :) Pool kingitust on auto pagasnikus ootel ja teine pool saabus vist täna Tallinnast Tartusse. Eesti on ikka nii väike, otsi oma soove nagu nõela heinakuhjast. Nora-Liis igatahes ei jõua õe sünnipäeva ära oodata. Loeb kalendrist iga tunni järel päevi. Lene-Mai ei saa veel asjale pihta, aga küll õigel päeval on temalgi huvitav.

A ja veel... nüüd olen ma vist ehtne koduperenaine. Vabal ajal koon, küpsetan ja ...kmmkmm... käin trennis. Koon ma nagu ehtne vanaema. Viimase poole kuu jooksul on Lenele valminud öökullidega vest, uus müts, kuna vana oli lootusetult väike ja mahakudumisel on pontšo kevadeks.



Täna, kuna T oli kodus ja aitas lapsi vaadata, tegin ühe superhea kanapitsa.  Parimad ja kiireimad pitsapõhjad saab Vilma pitsapõhjapulbrist. Kuna T armastab õhukesi pitsapõhjasid, siis teen poolest pakist pulbrist korraga plaaditäie. Siis jääb mõnus õhuke põhi. Peale läks mu ema tehtud viimase peal letšo (sibul, paprika, tomat), praetud kanafileetükid karriga, värske basiilik ja juust. Nämm-nämm... Lene-Mai on nüüd meil preili. Tema oma titepüreede peale hakkab solvunult kisama, pitsat tahtis noh. No ja kuna ma ilma soolata teen viimasel ajal süüa, et Lene ka saaks, siis ta meie toidu peale enamuse ajast ongi. Teised saavad hiljem soola juurde panna ja tegelikult, midas vähem soola meilegi, seda parem. No ja siis magusaks tegin ühe jõhvika-martsipanipidusaia. See tuli ka väga mõnus. Jõhvikad on pärit mu ema usinate sõrmede vahelt :) Aitäh! Aga hirmus hapud on nad!!!  Martsipaniga koos saia sees olid aga hirmus head. Retsepti sain siit: http://liisil.blogspot.com/2011/01/martsipani-ja-johvikatega-pidusai.html

No ja siis käisin täna veel trennis ka. Olen kaks kuud käinud 2-3 x nädalas trennis Bodypumbis. Üritan trenniharjumust sisse juurutada. Ja lõõgastab üks õhtune trenn superhästi. Mõtted lähevad lastelt eemale ja teed midagi vaid endale.  No ja suvi tuleb...  Igatahes on figuur  palju parem. Jätkan samas vaimus. Õnneks käib ka T trennis, nii me siis õhtuti vahetustega spordime.  Nädal tagasi hakkasin ka toiduga piiri pidama ja kilod kukuvad. Elu on lill, eks ole!

Nüüd ma siin surisen oma lihaseid ja tinistan armsa abikaasaga imepisikest pokaali veini. Ilusat õhtut!