Talv on käes

Lõpuks saabus lumi. Jõulud olid sel aastal mustad, aga nüüd on sadanud ja sadanud ning hetkel akna taga 10 kraadi külma. Naudin oma soojast köögist looduse kätetööd. Kas pole ilus?



Hinges aga juba väike kevadigatsus tõstab pead. Päikest on vähe ja seetõttu on meil nüüd üks väike kollane nurgake, mis päikest meelde tuletab. Esimest korda kasvatan aknalaual sibulaid. Ühte katsetan vees ajatada, teist mullas. Näikse, kumb erksam on.

Sünnipäev jätkub!

Täna käisid Lene-Maid õnnitlemas vanaema ja vanaisa. Oli üks igati vahva pidu, kuigi lapsed olid pisut tujukad. Jätsime nad Dublinisse minekuks hiljuti pikalt vanavanemate juurde ja ju oli see värskelt meeles. Igatahes on mul hea meel, et mu lastel on mõlemapoolselt nii vahvad vanavanemad, kes lastest hoolivad ja meeles peavad.

Mõned fotomeenutused ka (pildile klikates avaneb suuremalt!):

[gallery]

Roosa ja pehme

Näitan üht Norale kootud kampsunit, mille üle ise väga uhke olen, aga Nora õrnale nahale isegi see pehme villane ei sobi. Ütleb, et kare on. Mis siis ikka, jääb siia mälestus, et selline roosa soe kampsun on valmis. Ehk väga külma ilmaga kuskil aidas käies :)))) saab pikkade varrukatega pluusi peale ikka selle iluduse sahkerdada. Muster on Krentult.

[gallery]

 

Lene-Mai 2-aastane!

Meie pesamuna sai 17. jaanuaril kahe-aastaseks. On ikka tubli tüdruk küll. Nora-Liisiga üsna ühtemoodi kiire arenguga ja hakkamist täis. Pikkust on umbkaudu 92 cm (ehk siis vanarahva tarkuse järgi tulevikus sama  pikk kui emme) ja kaalu 12 kg ringis. Esimesed juuksesalgudki juba soengusse lõigatud ja tukk taas silmile kasvanud.

Preilile meeldib väga raamatuid vaadata, pusletada. Erilised lemmikud on Nora-Liisi 100 tükiga pusled, milles ta siis suvalisi tükke üritab kokku klapitada. Enda "titepusled" ei lähe üldse kaubaks. Lego torni ladumine on vahva ja veega solistamine samuti. Õhtul, kui kõik-see-mees koos koju saabub ja mul vaja õhtusööki küpsetama hakata, tõstan ta enda juurde kööki toolile ja panen kraanist vee nirisema, siis on pooleks tunniks rahu majas. Enamasti ta siis joob või lödistab lusikaga või "tahab käsi peseta". No ja kõikse-lemmikum on ikka õde. Mängivad koos, tantsivad koos, Nora õpetab Lenele kuidas mängida ja väiksem kuulab ilusti. Vahel tahab Nora aga multikaid vaadata ja ei pööra õele tähelepanu. Väiksem on aga kaval, seisab teleka ette ja nõuab tähelepanu. Ja kui see ei aita, siis hakkab vaidlema. See kahepoole "on küll"-"ei ole"- "on küll" kordub meil 10 korda päevas, kuni suurem tuleb kaebama :)

Laused on ka juba Lenel päris pikad - "ei taha seda pluusi" näiteks, "lähme sulistama" jne. Väga jutukas ja sõnaosav tegelane ja viisi peab ka tublisti.

Ja üks naljakas seik ka. Koju tulles õhtul on esimene asi - "Lene läheb tuttu". Mis tähendab siis, et koorib end paljaks, veab oma vooditeki mu jalge ette ja mässib end seal sisse.  Unest pole ju tegelikult juttugi, aga ju on mõnus tal niiviisi puhata ja pikutada peale väsitavat päeva. No ja riideid talle õhtul enam selga ei saagi. Õnneks on meil toas soe.

Ja teine naljakas komme, mis õnneks juba möödunud. Virutab Norale näiteks käega ja ütleb kohe järele "ära löö mint". Vot nii. Parim enesekaitse on rünnak! Aga see "ära katsu minu kõhtu", "ära lükka mint" on hetkel väga aktuaalne.

Potil käib tublisti - mähkmed on vaid magades, autos ja õues. Ise läheb potile kui vaja. Ööuni on keskmiselt kl 22-8 ja päevauni 2h. Mõned päevad on ka päevauneta hakkama saanud. Titast sai tüdruk! Hip-hip-hurraa!

Palju õnne, kullake!