Näputööd

Mul on suur kapp riiulitega. Ja suure osa sellest kapist võtavad enda alla lõngad. Lõngad, mis mingi projekti jaoks ostetud ja seisma jäänud, lõngad, mis on kampsunist üle jäänud ja lihtsalt mingid lõngad iidamast-aadamast. no neid on palju. Ja mul oleks neid riiuleid hirmsasti vaja muu stafi jaoks. Seega - enam uut lõnga ei osta. Koon neist jääkidest. Karistuseks! Õnneks on lõng nii kallis ka, et rahakott lausa plaksutab selle mõtte peale.

Igal juhul sai esimene "Lõngad kasutusse" projekt valmis.

[slideshow]

Hetkel on mul järgmisest projektist valmis 1 sokk. Teine veel ootab, kuni ma ta vardale üles loon.

Andke kannatust!

Kui ma töölt koju laekun kl 14 paiku, no siis lihtsalt ei viitsi miskit teha. Laekun raamatuga horisontaali ja mõnulen vaikselt. Ja kui mõnulemisest saab küll, siis hakkan vinguma. Noh, et miks ma ilusa ilmaga pean siin nelja seina vahel olema, oleks maal, vaataks oma tomatitaimede juurdumist, planeeriks peenraid, trimmerdaks muru... Kahjuks ei saa end  maal veel sisse seada, aga nii tahaks. Kevadest sügiseni tundub see korterielu ikka õige masendav. Väljas on linnud ja päikesepaiste. Toas tuleb uni peale. Ja kaua sa siin linnas mööda tänavaid jalutad, kui tahaks näppe hoopis mulda pista.  Nädalavahetusel käisime maal tomateid istutamas, oli ikka hullult sääski. Ime et me ühes tükis tagasi saime. Aga no sellele ma praegu ei mõtle, sääsed on mööduv nähtus.

Isutab

No nii suur isu on rabarbrikoogi järele. Mul on üks superhea rabarbri-toscakoogi retsept ja nüüd isutab. Maal käies olid meie rabarbril vast 10 cm varred, neid ei raatsi nüsida, aga ehk saab turult varsti rabarbrit...

Kevad on käes!

Eile näitas varjus termomeeter 18 kraadi sooja. Seadsime suuna Decorasse uudistamaks, mis põnevaid istikuid müügile on tulnud. Eesmärgiks oli kolmele pärnale silm peale visata. Tundub, et pärnad on Tartus defitsiit. Poest väljusime 3 hobukastani, remmelga, kahe õunapuu ja kahe sõstrapõõsaga. Puud edukalt koos lastega autosse mahutatud, võtsime suuna maale. Kaevata oli lausa lust, maa on ju veel märg ja pehme. Tegime mõningast mõttetööd, kirusime sooja lõunanõlva, mis higistama ajas ja nüüd on meil maas lääneküljel remmelgas ja kastanid ja lõunanõlvale tuleb viljaaed - maha istutasime Martsipani ja Sügisdesserdi, punase ja mustasõstrapõõsa. Nüüd tuleks veel eelmisel suvel istutatud valge klaar ja kaks karusmarja viljaaeda ümber tõsta ja kohe teine lugu. Rakverest saadud maasikalõhnaline jasmiin ja pargiroos tunduvad talve ilusti olema üleelanud ja üks roosike on mul veel seal Tootsi peenras murulauguga kõrvuti ja maasikad... Nendega tegelen järgmisel korral.
Täna on vihmane ilm - saavad istikud ilusti kastetud.

Arstindusest

Olen nüüd peale oma põhieriala olnud kuu reumatoloogias ja kuu nahahaiglas. Mõtlesin, et vä'ga hea on olla Figaro siin, Figaro seal, ehk tundub mõni eriala veel huvitav. Saab hetkel ju teha mitu residentuuri veel tasuta. Et lõpetad ühe ära, teed sisseastumiseksamid ja astud uuele erialal residendiks, kui õnn naeratab. No igal juhul 6 kuud peremeditsiinis mulle väga meedlsi. Väga lai ampluaa, haigeid erinevast soos, erinevas vanuses ja väga erinevate probleemidega. Lisaks kui olla ise huviline, võib lõigata ja ravida nii kuidas jaksad, kui vaid ise tahad vastutust võtta. Ses mõttes igav ei hakka.
Reumatoloogias olnud kuu oli mulle igav. Peamiselt uurid liigeseid ja Rö pilte diagnoosid enamasti samad - reumatoidartriir, osteoartroos. Väga üksluine. Lisaks ei tee reumatoloog ise midagi, ei liigesesüste ega muud. Nüri ühesõnaga. Nahakliinikus olen viimast nädalat. Esialgu igavana tundunud eriala tundub täitsa okei. Nagu mu erialale kohaselt - nädalavahetused vabad, valveid ei ole, 8h päevas tööd. Peamised teemad vastuvõtus on akne, sünnimärgid, psoriaas, atoopiline dermatiit. Samas kui on huvi, siis noored residendid koolitavad end sünnimärke eemaldama, ehk vaheldus on olemas. Kui diagnoosi panna ei oska, paned patsiendi haiglasse ja saad samal ajal uurida ja kolleegidega konsulteerida. Perearstina peab ju kohe mingi arvamus tekkima selle 10 min visiidi ajal... No ja vastutus pole siin ka meeletu, et ühe salviga inimese ää tapad... Et siis tundub okei eriala. Järgmisena kiirabisse. Ei teagi, mida mõelda... Valge kitli võib vist koju jätta, saan omale uue punase kostüümi :) IIUUUIIUUU...

Talv on käes

Lõpuks saabus lumi. Jõulud olid sel aastal mustad, aga nüüd on sadanud ja sadanud ning hetkel akna taga 10 kraadi külma. Naudin oma soojast köögist looduse kätetööd. Kas pole ilus?



Hinges aga juba väike kevadigatsus tõstab pead. Päikest on vähe ja seetõttu on meil nüüd üks väike kollane nurgake, mis päikest meelde tuletab. Esimest korda kasvatan aknalaual sibulaid. Ühte katsetan vees ajatada, teist mullas. Näikse, kumb erksam on.

Sünnipäev jätkub!

Täna käisid Lene-Maid õnnitlemas vanaema ja vanaisa. Oli üks igati vahva pidu, kuigi lapsed olid pisut tujukad. Jätsime nad Dublinisse minekuks hiljuti pikalt vanavanemate juurde ja ju oli see värskelt meeles. Igatahes on mul hea meel, et mu lastel on mõlemapoolselt nii vahvad vanavanemad, kes lastest hoolivad ja meeles peavad.

Mõned fotomeenutused ka (pildile klikates avaneb suuremalt!):

[gallery]

Roosa ja pehme

Näitan üht Norale kootud kampsunit, mille üle ise väga uhke olen, aga Nora õrnale nahale isegi see pehme villane ei sobi. Ütleb, et kare on. Mis siis ikka, jääb siia mälestus, et selline roosa soe kampsun on valmis. Ehk väga külma ilmaga kuskil aidas käies :)))) saab pikkade varrukatega pluusi peale ikka selle iluduse sahkerdada. Muster on Krentult.

[gallery]

 

Lene-Mai 2-aastane!

Meie pesamuna sai 17. jaanuaril kahe-aastaseks. On ikka tubli tüdruk küll. Nora-Liisiga üsna ühtemoodi kiire arenguga ja hakkamist täis. Pikkust on umbkaudu 92 cm (ehk siis vanarahva tarkuse järgi tulevikus sama  pikk kui emme) ja kaalu 12 kg ringis. Esimesed juuksesalgudki juba soengusse lõigatud ja tukk taas silmile kasvanud.

Preilile meeldib väga raamatuid vaadata, pusletada. Erilised lemmikud on Nora-Liisi 100 tükiga pusled, milles ta siis suvalisi tükke üritab kokku klapitada. Enda "titepusled" ei lähe üldse kaubaks. Lego torni ladumine on vahva ja veega solistamine samuti. Õhtul, kui kõik-see-mees koos koju saabub ja mul vaja õhtusööki küpsetama hakata, tõstan ta enda juurde kööki toolile ja panen kraanist vee nirisema, siis on pooleks tunniks rahu majas. Enamasti ta siis joob või lödistab lusikaga või "tahab käsi peseta". No ja kõikse-lemmikum on ikka õde. Mängivad koos, tantsivad koos, Nora õpetab Lenele kuidas mängida ja väiksem kuulab ilusti. Vahel tahab Nora aga multikaid vaadata ja ei pööra õele tähelepanu. Väiksem on aga kaval, seisab teleka ette ja nõuab tähelepanu. Ja kui see ei aita, siis hakkab vaidlema. See kahepoole "on küll"-"ei ole"- "on küll" kordub meil 10 korda päevas, kuni suurem tuleb kaebama :)

Laused on ka juba Lenel päris pikad - "ei taha seda pluusi" näiteks, "lähme sulistama" jne. Väga jutukas ja sõnaosav tegelane ja viisi peab ka tublisti.

Ja üks naljakas seik ka. Koju tulles õhtul on esimene asi - "Lene läheb tuttu". Mis tähendab siis, et koorib end paljaks, veab oma vooditeki mu jalge ette ja mässib end seal sisse.  Unest pole ju tegelikult juttugi, aga ju on mõnus tal niiviisi puhata ja pikutada peale väsitavat päeva. No ja riideid talle õhtul enam selga ei saagi. Õnneks on meil toas soe.

Ja teine naljakas komme, mis õnneks juba möödunud. Virutab Norale näiteks käega ja ütleb kohe järele "ära löö mint". Vot nii. Parim enesekaitse on rünnak! Aga see "ära katsu minu kõhtu", "ära lükka mint" on hetkel väga aktuaalne.

Potil käib tublisti - mähkmed on vaid magades, autos ja õues. Ise läheb potile kui vaja. Ööuni on keskmiselt kl 22-8 ja päevauni 2h. Mõned päevad on ka päevauneta hakkama saanud. Titast sai tüdruk! Hip-hip-hurraa!

Palju õnne, kullake!