Friday, October 22, 2010

Nora-Liisi 4

Nora-Liisil oli tähtis sünnipäev. Meie printsess sai 4.
4-aastane on väga asjalik laps. Teab, mida tahab. Igasugune printsessitemaatika on väga popp ja kuna ta meil hingelt selline õrnake, siis kutsungi teda meie pisikeseks printsessiks. Iseloomult on ta väga empaatiline. Muretseb kõige pärast, on alati valmis aitama. Meelega haiget ei tee ja solvub kergesti. Usaldama võõraid ei kipu, ent tahab väga sõbrustada.
Lasteaias käimisega on ta ära harjunud ja tundub, et seal on ka toredad kaaslased, kellega igasugu vimkasid välja mõeldakse. Samas õhtul koju tulles tahab ta pigem omaette tegutseda ja ei arva väiksema õe rõõmsast kokkusaamiskilkest midagi. Tundub, et pean nädalavahetustel hakkama Noraga kahekesi midagi vahvat ette võtma, sest pisem piiga ei lase muidu üldse meil oma aega leida. Norale muidu meeldib väga värvida, pehmete loomadega mängida, ringi tuuseldada ja nalja teha. Ta on meil üks väga armas hellahingeline printsess!

Lene-Mai 9-kuud

Lene sai 9 kuud.

Enne sain tema kõrval lugeda, kududa, surfata netis. Oluline oli, et tema juures maas istun. Nüüd ta enam ise mängida ei taha. Tahab hoopis minu asjadega mängida. Emme arvutit käppida, emme vardaid kiskuda, emme mobiili närida ja juhtmeid suhu ajada. Ja kui emps püsti tõuseb, et 5 sammu kaugusele kööki minna, on hädakisa lahti. Mängida ta ei taha, süles olla ei taha ja kõik on paha. Õnneks on vanker ja värske õhk. Väljaskäimine teeb tuju rõõmsamaks. Täna sadas lörtsi meie õueskäigu ajal, väga huvitav elamus lapsele. Tuttav maailm oli kõik valge! 9-kuuselt hakkab lastel aeg, kus nad saavad aru, et emme ja tema ise ei olegi üks ja ümberringi on suur ja kole maailm. Sellepärast see klammerdumine. Paar kuud ja siis hakkab kergem.

Võõrastamine on meil päevakohane teema.

Süüa on Lene kõrvalt keeruline, kuna ta tahab ka. Ajastame siis oma söömised ja tema püreetamise samale ajale. Ka kamapalle annan, need lähevad päris hästi kaubaks.

Olen väga kartnud, et suurem õde hakkab väiksema tõttu armukadetsema. Aga ei! Hoopis Lene on armukade. Kui Nora-Liis mu süles on, hakkab Lene kõva häälega õigust nõudma ja ei jäta enne, kui tema ka sülle saab. Huvitav, et nii pisikesel juba selline omandiinstinkt on.

Oleme terve perega nohus, mingi paha viirus ja just Nora sünnipäeva ajal. Uuhhh...

Lene-Mai viimased nädalad ärkas öösel iga tunni tagant, et tissi nõuda. Hakkasime nüüd öist söömist ära harjutama. Kolisin Nora tuppa magama ja T tegeles öösel Lenega. Tga pole ju mõtet tissi nõuda. Esimene öö oli kisa, viimased kaks ööd ta küll ärkab , ent uinub kiiresti uuesti. Ei olnudki hirmus raske see harjutamine. Olen veel paar ööd eraldi ja siis kolin oma voodisse tagasi laiutama. Tubli tüdruk!

Lene on tublisti toe najal käimist harjutanud. Ühe käega hoiab diivanist ja kõnnib usinasti. Nüüd juba paar päeva üritab ta ilma abita samme teha. Kolm sammu on rekord. Tundub, et astub oma suurema õe jälgedes ja hakkab 10-kuuselt kõndima. Lume sees tahaks ju ometi ukerdada ja emme muidu ei lase, kui jalad all pole :)

Pikad piigad



Mõõtsime kodus tüdrukuid.Nora oli pool aastat tagasi 102 cm pikk. Ja mis välja tuli! Poole aastaga on Nora-Liis kasvanud 5 cm. Ohoo!!! 107 cm oli tulemus, kaalu kuskil 18 kg.

Lene-Mail on jälle seisak. 1,5 kuuga juures 1 cm, ehk siis 77 cm pikk ja kaalu veidi üle 10 kg.

Monday, October 18, 2010

Parooli all olevast

Mõned postitused hakkavad siin blogis olema parooli all. Need kirjed kajastavad peresiseseid sündmusi, kus fotodel on lisaks meile ka teised lähedased, kes ehk ei ole huvitatud enda näitamisest interneti avarustes.

Parooli saab küsida minu käest.

Sunday, October 17, 2010

Nora-Liisi 4. sünnipäev



Meie hommik algas imeilusa plaaniga Nora tordiga üles laulda. Välja kukkus nagu alati - pisike sünnipäevaline oli meist kõigist kõige varem üleval. Aga siiski - andsime karmi käsu voodisse tagasi minna ja oodata. Võtsime lilled ja kingid ja tordi ja seal ta siis istus nagu nunnu ja ootas oma tähtsat päeva. Laulsime Oilii-Oilaa ja kallistasime sünnipäevalast. Lapsed olid väga änksu täis, meie Tga veel unehõlmas.



Nora-Liis oli nii tubli laps, et emme-issi otsustasid kohe mitu kingitust teha. ilus printsessikleit, millega jõulule vastu minna, veidi printsessiatribuutikat ka.



Emme täiendas üllatust omatehtud nukuga, kelle Nora Sassiiks ristis (poiss on see nukk, muideks) ja issi kinkis kiige, mille saab Nora tuppa riputada.



Meil oli vägev plaan tordil 2 vulkaanküünalt põlema panna, et saab särtsu ja pauku, aga paraku ajasid nad nii palju tossu, et suitsualarm hakkas tööle ja loodetavasti sai terve maja aimu, et meil on miskit tähtsat plaanis :)



Maiustasime tordiga, riietasime sünnipäevalapse printsessirõivaisse ja asusime kaugelt külalisi ootama. Nora oli nii põnevil. Silkas muudkui akna vahet.

Kallistused-käepigistused ja pidu võis alata.





Vanaema, vanaisa, memm ja Tiia, ikka need kõige lähedasemad.



Vanaema-vanaisa tõid kingiks  BabyBjorni, mis pidavat pissima ja kakama ja sööma ja jooma ja nutma ja... nimeks sai ta Annabel. No meil oli terve sünnipäev selle nukuga sisustatud :)



Ja memm ja Tiia kinkisid vahva Punamütsikese pusle, mida me Nora nõudmisel õhtul koguni 2 x kokku panime, rohkemaks ei jätkunud emmel energiat. Ühed sossukad sussid ka olid pakis vanniõhtuid ootamas. Oleks mul vaid sellised... Noh, tegelikult ongi :)

Oli väga vahva päev. Torte oli iga näo kohta üks. Jeerum! Kes need nüüd ära sööb! No ja Lene muidugi näitas veidi iseloomu. Meie vaikne rahulik lapsuke oli kui ära vahetatud. Liiga palju võõraid nägusid ühe korraga, aga küll ta ajapikku tuttavamaks saab. Tegelikult oli pisike preilna ka väikest laadi sünnipäevalaps - 9 kuud ikkagi.



No ja nüüd lapsed magavad, köök on koristatud ja vaikus maa peal. olen nii õnnelik, et meid kahe ääretult armsa tütrega on õnnistatud. Armsamaid lihtsalt ei ole. Aitäh!

Aitäh külalistele ka! Nii armas, kui meeles peetakse ja pikk maa ette võetakse, et meid näha. Kallid olete te kõik!

Monday, October 4, 2010

Lene-Mai 8-kuud



Meie pisike rõõmurull kasvab nii ruttu! Alles ta ägises voodi peal, ei osanud pöörata ega keerata, nüüd ajab end keset põrandat vabalt püsti ja üritab astuda. Samme veel ei tule, aga tundub, et tahtmist on küll.

Olin hädas magamapanekuga, ent kui hakkasin teda kauem üleval hoidma, uinub ta nüüd paari minutiga ilusti oma voodis. Üleval jõuab ta olla 3h.

Issi käib meil taas tööl ja mina olen täiskohaga koduperenaine. Selliste lastega on see lausa rõõm.

Meie päev on nüüd selline:

Hommikul viib T Nora-Liisi lasteaeda, meie tõuseme samal ajal kl 8.15. Siis mängime, sööme putru, tuuseldame ringi mööda elamist. Lene käputab emmele järgi, nagu kutsu :) Kui emme silma all, siis mängib Lene täitsa ise. Lemmikud on endiselt puldid ja Nora tolmuimejavoolik, millega vehkida, aga ka Nora lemmik, mõõdulint, tundub väga põneva leiuna. No ja siis kella 11.15 paiku ta jääb tuttu, enne sööb piima kõhu täis muidugi, et magusamad unenäod oleksid. Heal juhul tudub 1,5h. Ärgates tuleb issi koju lõunale, siis lähme teeme väljas tunnise jalutuskäigu. Kui korteri uksest välja astume, on Lene änksu täis. Siputab ja kilkab, nii et trepikoda kajab. Tundub, et naudib keskkonnavahetust. Kärus ta üle 40 minuti väga istuda ei taha, aga see on piisav aeg, et näiteks toidupoe tiir teha ja veel üks Maarjamõisa tiir sinna otsa. Emmele ka kasulik veidi liikuda... Tuppa tulles sööb Lene lihaga püreed, mängib natuke oma vidinate ja emmega ja siis on aeg kell pool 4 taas tuttu minna. Emme hoiab siis juba hinge kinni, sest  Nora-Liis lõpetab lasteaias söömise kell pool5 ja hakkab emmet ootama. Kui veab, ärkab Lene enne kella 5, siis paneme kibekähku riidesse ja kimame vankriga suure õe juurde. Lene ja Nora kohtumisrõõm on suur. Tagasitulles korjame vahtralehti ja uurime ümbrust, kui Lene lepib, käime kodu juures mänguväljakutel ja hakkame issit koju ootama. Kell pool 7 on pere koos. Siis teeme mõne sõidu või asutame end tuppa - hakkab pimedaks minema. Emme võtab õhtusöögi tegemise ette ja issi trallab lastega. Peale õhtusööki , ka Lenel on oma magus püree, kuigi emme toidu ampsud tunduvad palju huvitavamad, paneb issi tütred vanni ja emps hakkab segadust likvideerima. Kell 8 on lapsed tuduriides, Nora-Liis unejutu ootel ja Lene-Mai tissi ootel. Norale loeme unejuttu kordamööda, teine pool paneb siis titat magama. No ja nii ongi. Kell 9 õhtul on vaikus ja rahul Lapsed magavad ja saabub öö. Kuni järgmise hommikuni!

Elu on lill!