Jõulud 2007

Esimest korda käisin sel aastal ametlikul töökohajõulupeol. Päris huvitav oli. Veiko Täär õhtujuhiks. Palju "kiusati" uusi töötajaid ehk siis ka mind - kästi end tutvustada korda üks ja siis veel ja veel, nõuti eeskava ja nii edasi. Ent Montonist ostetud "igal naisel peab olema üks korralik väike must kleit" ja Iluhoovis tehtud jumestus, korvasid kõik. Hirmus on päev enne pidu avastada, et garderoob koosneb vaid teksadest, kontorikostüümist ja kuus aastat vanadest lemmikviikaritest. See kulutus tuli lihtsalt teha!

Olin valmistunud jõulupeoks, a la aasta otsa kõvasti tööd tehtud, nüüd lõbutseme! ja olin suht pettunud, et õhtujuht võttis lõbutsemist vaid rahva kaasa kiskumisena üha uutesse etteastetesse. Oleks tahtnud lihtsalt rahulikult istuda ja miks mitte mõnda head ansamblit kuulata. Bändi peol ei olnud... Nii, et ütleme, et see pidu oli selline keskmine kolm!

Paar päeva enne jõululaupäeva käisime perega Perefotos pildistamas. Nora-Liis ei püsinud üldse paigal, ent sellest hoolimata suutis fotograaf väga ilusad pildid teha. Süda tilkus verd, kui 30st fotost 6 välja tuli valida. Saime valitud pildid kätte ja fotograaf tegi pühade puhul ühe pildi ekstrasuure lisaks, mida me valinud ei olnud ja mis eriti hästi välja kukkus!!! Piltidel oleme kolmekesi, meie T-ga kahekesi, mina Nora-Liisiga ja Nora-Liis üksi. Kallis lõbu, ent aeg-ajalt tuleb korralikud stuudiofotod teha, sest kodused pildid, mida on vast tuhandetes, pole kunagi sellise kvaliteediga ja pole meist keegi end spetsiaalselt selleks üles löönud. Stuudios tuleb igati korrektne vormistus asjale. 6 pilti x 2 = 900.-. Skännin võimalusel mõned üles ja näitan teilegi!

Nädalavahetuse enne jõulupühi veetsime Tallinnas. Väga vahva oli. Laps harjus kiiresti oma tädi ja vanaisaga ja lõbu oli laialt. Jõulupeol oli ka teisi lapsi, kes Nora-Liisist vanemad - 4-5-aastased. Oh, kuidas mulle ei meeldi, kui pean võõraid lapsi korrale kutsuma, sest emad teevad näo nagu ei kuule-näe midagi. Suuremad kippusid Nora-Liisi lükkama ja türanniseerima, ta ju nii pisi ja teda veel mängu ei võeta, kuigi ta väga tahaks. Ma siis mängisin emalõvi. Kinke jagas Nora-Liis õhinaga laiali. Oma peokleidis oli ta ehtne päkapikk!

Kolm päeva veetsime veel minu vanemate juures Pärnumaal. Jõuluvana käis koguni kaks korda.

Nora-Liis oli uskumatult julge, kekutas jõuluvana ees ja ütles kõva selge häälega "Aitääääääääh!" :) No nii kingirohket jõulu ma ei mäletagi. Tegelikult pole kingid ju üldse olulised. Lähedastega koosolemine on see, mis teeb jõulust jõulu. Ja lumi ja kuusepuu ja küünlad... Nii tore, et mul on veel vanaema, kelle tervis lubab meiega koos pühi pidada ja kes alati imemaitsvat praadi valmistab. Ja kui vaja, siis jõuluvana külla kutsub ;)


Väga vahvad jõulud olid!

Mehed on saatanast

Niih, nüüd oleme taas Nora-Liisiga esmaspäeva varahommikust kolmapäeva õhtuni omapead. T on pealinnas end harimas ja meie hoiame kodu.
Juba eelmisel korral omaette olles tõdesin, et elu üksinda on ikka päris erinev minu tavapärasest argielust.
1. üksi (ehk kui laps juba magama pandud) poen ma juba pool kümme-kümme voodisse, kaasas head ajakirjad ja läptop. Voodis on sossu ja üksi suures elutoas telekat vahtida on kuidagi ebamugav. T-ga koos vaatame vähemalt keskööni telekat, näksime midagi, joome vahest veini, käime hilisõhtuti jalutamas...
2. raha kulub enda peale ikka nii palju vähem. Olen võimeline kasvõi nädala toituma võileibadest ja siis järgmise makaronidest hakklihaga. Minimaalsetes kogustes. See on see 6 a tudengielu. T nii ei saa. Kuna mina tahan olla hea abikaasa :), siis hoolimata sellest, et T protesteerib, küpsetan igaks päevaks miskit korralikku sooja toitu. Võtab see palju aega ja raha. Kohusetundlikult lõin viimase kuu toidutshekid kokku. Summat siin ei avalda, aga pidin krambid saama, see number oli 2 x suurem, kui ma arvasin. Nüüdsest säästurezhiimile.
Aga jah, meie peres on minu ja mu abikaasa erinevus see, et kui ma kl 21 avastan, et külmkapis on vaid pakk piima, siis ohkan kergendatult ja lähen magama. T läheb poodi ja tuleb tagasi kahe kuhjaga kilekotiga
3. mehega elades ei õnnestu kaalu langetada. Kui meil oli distantssuhe - olime koos vaid nädalavahetustel, suutsin kiiresti ajada end ideaalkaalu. KJ oli muidugi abiks. Püksid istusid ilusti jalas, kõht oli lame ja enesetunne super. Igalaupäevane sööming ei suutnud mu hästiloetud punkte sassi ajada. Nüüd üritan juba vast aasta 5 kg maha saada ja ei õnnestu. Võin ju üritada oma punktikesi lugeda, aga kui õhtuks olen igati korralikult käitunud, siis T kindlasti tuleb shokolaadiga või teeb ettepaneku sinihallitusjuustu ja veini juua või toob kallile naisele poest lemmikmeekooki või ... Need on kõik nii head asjad ja kui lausa pakutakse, siis ma ei suuda ju keelduda. Kõiksugu head nõuanded selle kohta, kuidas mehega koos elades kaalu langetada, on teretulnud!
Et nagu järeldus...? Mehega kooselu on igati ebatervislik.
Ent mu filosoofiast hoolimata, olen ma õnnelik, et mul on nii hea abikaasa. Need 5 kg ei kaalu üles kõike seda, mis meie suhtes toredat on :D

Oh neid öid...

Nora-Liis on nüüd õnneks peaaegu terve. Veidi veel köhib, aga homme lähme esimest päeva välja värsket õhku hingama.

Täna kolmandat ööd on ta terve öö maganud oma voodis. Muidu kl 4 tõstsime meie juurde, sest ta tahtis süüa ja siis ta nillis mind 10 min vahedega kaks tundi, ju siis oli piimakogus nii väike, et talle ei piisanud ja ta üritas ja üritas. No nii on võimatu magada. Otsustasime, et laps nii vana, et pole tal enam tissi vaja, pea 1 a 2k juba. Öösel oli ka ainus kord, mil ta veel rinda sai. Nüüd siis, kui ta 4 paiku ärkab, anname vett ja täitsa ime, jääb rahulikult oma voodisse. Kl 6 paiku joob klaasitäie keefirit. Kl 8 paiku veel ühe klaasi keefirit ja siis magab poole11ni. Meie kaisus hakkas juba kl pool 9 trallama. Oh seda õndsust. Miks me teda varem ei harjutanud??? Saab magada :D Nora-Liis magabki nüüd kl 21-4 ühtejutti ja siis ärkab sagedasti tunni-paariste vahedega. Aga hea seegi. Laps ilmutab juba esimesi armukadeduse tundemärke - ei olnud nõus emme kõrval seina ääres magamisega, vaid pidi emme-issi vahele pugema. Nüüd seda muret enam pole. Saab taas laiutada :D

Meie kuuseke:

Vahva soeng:

Kui veel lumi maas oli:

Möllune nädalavahetus

Sel nädalavahetusel võtsin pidutsemist hingega - vanust ju veel vähe ja iga õhtu teleka ees kududes tekivad juba imelikud mõtted.
Reede õhtul käisin juuksuris - läksin sooviga enda blondid juuksed tumetumepruuniks värvida. Juuksur laitis soovi maha, et lõpetan rohelise peaga. Siis ütlesin, et okei, tehke siis veel blondimaks, et mul praegused juba 5 a olnud ja suht kõrini sellest värvist. Ei, heledaks ka ei saavat, Tartu vesi olevat nii rauda täis, et lõpetan ikka samasuguse värviga.
Mitut eri tooni triipe mu juustesse ka teha polnud võimalik.
Aeg jooksis ja et üldse mingit muutust saada, käskisin värvida nii tumedaks kui siis on võimalik. Väljusin salongist ebamäärase punakaspruuni peaga. No polnud kohe mitte see, mida tahtsin. kuidas käib pool linna ringi lumivalge peaga või värvitud tumedate (mitte roheliste) juustega, ja minuga pole võimalik mingit muutust ette võtta????
Kannatan kuu aega ja siis lähen mujale juuksurisse!
Igatahes tekkis juuksuris tahtmine sõbrannaga peole minna. Plaksutaks ripsmeid, rüüpaks ilusat kokteili , klatshiks silmarõõme :)
Sõbrants oli rõõmuga nõus end tuulutama. Kiirtrett enne Montonisse, kust kaks peopluusi välja valitud. Jõulukingitus endale, khmm...khmm...
Esmalt Sin Suudlevates Tudengites. Polnud viga. Siis tiir Tallinnasse. Ennevanasti oli see ikka trendikas koht. Nüüd oli tümps nii kõbva, et kõrvad ei seisnud pea küljes ja keskmine vanus 18. Väka-väka. Sealt "vanurite kohta" Maasikasse. No Maasikas oli ikka ülekõige. Palju rahvast, piisavalt enesehinnangu upitamist ja toredaid inimesi. Keskmine vanus oli vast 27. Just selline, et end taas noorena tunda. :) Väga mõnus oli.
Laupäeval käisid mu vanemad külas, sai piiramatult vahukoorekringlit söödud ja niisama lobisetud.
Laupäeva õhtul tuli armas vennaraas last hoidma ja käisime Tga romantikatuuril.Esmaslt Suudlevates Tudengites veiniga Principe nautlemine, siis parajal annusel vanalinna jõulukaunistusi ja õhtu lõpetamiseks Pierre. Vaieldamatult lemmikkoht Tartus. Mõnus atmosfäär, chill muusika, sel hetkel vaba aknaalune laud. Hea vein ja maitsev Fetasalat. Rahu ja romantika ise :D

Päkapikk käis ukse taga

Kirjutan siia veidi pikemalt toredast pakist, mille keegi usin Päkapikk ukse taha tõi, kui ma veel õndsat und magasin - laupäevahommik oli ikkagi Ootasin pakki nii pikalt ja ei pidanud sugugi pettuma. Päkapikk oli nagu lugenud mu mõtteid, et olen hakanud viimasel ajal usinalt köögis toimetama ja hädasti oleks vaja põlle ja uusi pajalappe. Just need ma pakist leidsin ja oh, kui lõbusalt jõulused. Täpselt need, mis vaja!Pakki avades lõi ninna isuäratav lõhn, olid ju kaasa pandud kaks imehea lõhnaga küünalt ja üks shokolaadiaure hõljutav trühvlikommipakike - minu lemmikud. Lisaks ühed toredad kotisangad ja kaks tokki rohelist lõnga, et ikka isetegemist jätkuks.Suur-suur aitäh !

Päkapakk

Minu päkapikuprojekti pakk jõudis Tamsalusse kohale. Üllatavalt kiiresti - reede õhtul panin posti ja esmasp oli käes.

Selline ta sai:

Õlasall, kudumisajakiri, väike päkapikk, Valge tee mandariinidega ja shokolaad. Pakisaaja jäi õnneks rahule.

Ootan kannatamatult oma pakki...

Endiselt haiged

Nora-Liis on meil nüüd siis juba laupäeva hommikust saati haige. 2 ööd sai regulaarselt auru, tänaseks ööks inhalaatorit enam ei laenutanud. Magab ta meie kaisus, sest ei julge sellises seisus last oma tuppa eraldi jätta. Kaisus kuulen vähemalt, et hingab. Hingamine on endiselt häälekas ja palavikku viskab ka vahelduva eduga. Õnneks enam mitte nii kõrget, et peaks küünalt panema. Võtsin töölt kaks vaba päeva ja olen lapsega. Saaks ju ka hoidja temaga hakkama, aga lapsel niigi halb ja kui emmet ka pole lohutamas... Mul endal ka nii parem, ei muretse nii palju.
Praegu taas tudub lõunaund ja noriseb-kääksub mu kõrval.
Loodetavasti hakkab varsti kergem hingata.

Kuidas Nora-Liis sündis

Nora-Liis oli igati planeeritud laps. Vahetult enne aastavahetust hakkama pandud uusaastasoov :) Rasedust nautisin väga, hoolimata lõbusatest seikadest, mida mõnel beebiootajal ette tuleb:
kuuendast nädalast 16. rasedusnädalani vaevas mind iiveldus. Iga hommik kohal nagu viis kopikat. Öeldakse, et aitab, kui hommikul kohe voodis veidi midagi näksida, siis läheb iiveldus üle. No mul polnud vahet. Igasugu koomilisi olukordi oli sellega seoses. Elasime siis Mustamäel. Ülepäeva juhtus ikka, et keset hommikust liiklust karjatasin äkki :“Peata auto!“ Ja kui T esimese võimaliku nurga peal kinni pidas, siis oksendasin sinnasamasse. Vabandust! Puutumata ei jäänud ka TTÜparkla, olime siis teel meie pulmapeoks Saue mõisat üle vaatama. Kujutan ette, et peigmees palus südames, et see öökimine jumala eest pulmadeks üle läheks. Õnneks läkski.
Edasine rasedus oli vahepeal lust ja lillepidu. Aprilli lõpus pidasime pulmi. Enamus külalisi ei teadnudki, et olime siis juba kolmekesi - mina, T ja kõhubeebi.

Peale jaanipäeva sattusin haiglasse neeruvaagnapõletikuga. Väga igav oli seal.

Kuskil 32. rasedusnädala paiku hakkas selg valutama ja labajalad pealt olid valusad. Kohe nii valusad, et käia oli piin. Aga kuna mul kaalu tuli juurde usinasti – lõpuks olin juurde võtnud pea 30kg, siis sundisin end iga päev jalutama.

Söögiisu oli niru, ei teagi, miks seda kaalu kogunes. Muud näitajad olid kõik normis. Ultrahelides ei näidanud tulevane ilmakodanik sugu, alles 34. nädalal saime teada, et suure tõenäosusega sünnib tütarlaps. Aga mu ema ei uskunud sünnituseni, et tüdruk on :)
Sünnitustähtajaks pandi 2. oktoober või siis 7. oktoober, erinevate UH järgi. Mina, optimist, arvasin, et raudselt saame asjaga varem hakkama. Septembri lõpus või nii. Tegelikult polnud mul tähtajal miskit häda. Rõõmus rase edasi! Lugesin, et enne sünnitust peaks paar õhtut nn libatuhud käima, aga no kus sa sellega, kohe üldse mitte miskit. Läksid päevad ja mina ikka rase. Lõpuks arst ütles, et ok, 19. oktoober tuled haiglasse ja kutsume sünnituse esile. Selleks ajaks olin proovinud vast juba kõike, mida vanarahvas soovitab – shampust ja treppe ja kükke :)
Teisipäeva õhtul võttis T veel asja käsile, proovisime veel seda viimast, mis mõjuma pidavat. ;)
No ja kolmapäeva varahommikul kl poole viie paiku hakkas kõhus tuikama. Õrnalt-õrnalt. Mõtlesin, et nüüd need libavalud kohal. Magasin edasi. Kl 7 olid valud ikka alles, sama õrnad. T arvas, et nüüd saame sünnitama minna, mina põtkisin vastu, et valehäire. Õiged valud on ikka valusad ju. T läks selle peale tööle ;)
Kl pool 10 tuli koju tagasi, et kuidas läheb. Olin ajaviiteks valude vahesid lugenud, kord 3 min, siis 7. Ei mingit regulaarsust.
T arvas, et läheks kontrolli. Mina muretsesin, et saadavad meid sama targalt tagasi, mis neid sinna häirima minna, saab veel sõimata. Toome ju kuulus selle poolest!
Vastuvõtus küsiti, mis mureks. Ütlesin, et sünnitama tulin. Pandi kirja ;) Anti öösärk selga ja viidi palatisse. Arst tuli tunni pärast. Selleks ajaks olin täiesti meeleheitel – riideid pole, juba palatis pikali, aga tegelikult ma ju ikkagi ei hakka sünnitama!!!
Arst vaatas kl 12 üle, ohhoo, avatust 5 cm. Pandi KTG külge. Iga kord, kui valu oli, ei näidanud see miskit. Nagu valetaksin oma valusid. Tegelikult aparaat oli rikkis ja mõõtis kõike vastupidi. Valude vahepeal näitas kontraktsioone. Kl 2 olin juba eufoorias, et kui nii valutult see sünnitamine käib, siis sünnitan kohe riburadapidi järjest 5 last.
Arst arvas selle peale, et avab looteveed.
Vaat siis kl 3 paiku hakkas valusaks minema. T luges sekundeid valust valuni ja masseeris. Imelikul kombel valutasid puusad. Mujal polnud häda midagi, aga puusadesse lõi kramp.
Kl 4 oli juba täitsa valus, ämmaemand, kes sattus supertore, saatis mu vanni mõnulema. Ei hakanud seal parem. Tegin kõvemat häält. Õnneks olin selle päeva viimane sünnitaja ja kedagi oma jorinaga ära ei saanud hirmutada. Vannis sünnitegevus aeglustus ja mind võeti peale kolmveerand tundi sealt välja.
Ämmakas hakkas mulle igasugu huvitavaid asendeid propageerima, aga selleks ajaks olin juba mitu tundi väga valutanud ja suht väsinud. Ei tahtnud neist kuuldagi. Selili laua peal oli hea rahulik. Kl 5 paiku õhtul hakkasid pressid, kõikse valusam osa. Kuna olin väsinud, pandi külge stimuleeriv tilk. No ja siis ma seal pressisin ja pressisin. Kirusin sünnituslugusid, kus kirjas, et 2 pressi ja laps käes, oh, kui kerge. No mul oli ikka väga valus. Palusin valuvaigistit, aga seda saab vaid emakakaela avanemise valu puhul, sel ajal mul olid valud nii õrnad, et polnud valutustamist vaja. Nüüd ei olnud enam midagi teha. Ei saanud edasi ega tagasi. Keisrilõiget küsisin ka :) Ei tahetud anda. Vahepeal käis arst, et no, mis nalja te siin nüüd teete, mul osakonnas niipalju tööd, hakkame lõpetama, hakkame lõpetama! Ma tahtsin seda lõpetamist rohkem kui tema, ma arvan :)
Aga kl 19.05 lupsas suure pingutuse peale välja väike armas tüdruk, 3826 g raske ja 50 cm pikk, Apgariga 9/9. Uudistas veidi emme kõhu peal ja siis näitas iseloomu, röökis pool tundi järjest :) Hirmutas värske emme ära!
Õmblusi tehti mulle usinasti nii sisse- kui väljapoole, aga õmblemine ei olnud hirmus.
Ja tagantjärele tundub see valu täiesti kannatatav, sünnitaks veel, Püha ürituse nimel!Peresünnitus kestis 14,5h. Olime tütrega kahekesi 3 päeva haiglas, kuna perepalatis ei olnud ruumi. Haiglas võttis pisike veidi kaalust alla, ent kodus hakkas ilusti kosuma.
Nimeks sai tütrele Nora-Liis, kuna issi soovitud Lilian ei meeldinud emmele kohe mitte. Emme tahtis panna Lisabeth, aga see jälle ei meeldinud issile. Seega oli kompromiss Nora ja et nime isikupärasemaks teha, saigi nimeks Nora-Liis. Nimi sobib lapsele nagu suhkur kohvisse !
Ja sünnitamine on käkitegu :9...tagantjärele!

Ai-ai-ai

Nora-Liis on siiani terve püsinud, kaks korda vast nohu on vaveanud, aga see selline pisiasi.

Eile hommikul tundsin, et laps kaisus on üleni kuum ja kui häält tegema hakkas, selgus, et häält polegi. Kurk on ka hirmus valus ja veidi köha.

Õhtuks lõi palaviku 39 kraadi peale. Lapsuke lesis mul süles teki all, vaatasime raamatut ja nii kahju oli pisikesest. Paracetamol õnneks aitas ja Nora-Liis jäi ilusti tuttu. Öösel käisin kontrollimas, kuidas tal on. Magas ilusti, ent norskas kõvasti. Nii sisse-kui väljahingamine oli kõrisev ja vilistav. Tean, et nii vanadel lastel kõikse hirmsam ja salakavalam asi, mis tekkida võib just öösiti, on kõriturse. Otsisin veel netist infot ja sain aru, et just see lapsel ongi. Õnneks mitte veel nii tõsine, et hingamisraskused on, aga aastane lapse ei tohiks nii häälekalt hingata.

Kõritursega on esmaabiks toas niiskuse tõstmine. Keetsin mitu potitäit vett ja panin Nora-Liisi tuppa aurama, ent niiskus tõusis nii aeglaselt ja laps norises edasi.

Pidasin lastearstiga telefoni teel nõu, et millal ma tean, et asi tõsine ja tuleb haigla poole kimama hakata. Ega temagi julgenud midagi kindlat väita, arvas, et kindlam on ette näidata.

Võtsime magava lapse kaenlasse ja sõitsime keskööl lastehaiglasse valvearstile näitama. Oligi larüngiit ja hingamisteede ahenemine põletiku tõttu. Tehti auru ja anti hormooni. Inhalaator laenutati koju kaasa ja kästi iga 2 h tagant auru teha. Nora-Liis nuttis terve selle auru tegemise aja, eks ta oli ebameeldiv... Arst mõtles, kas jätta meid haiglasse sisse, aga õnneks lasi ikka koju. Me elame haigla lähedal.

Öösel kodus hakkas laps jälle norisema, aurutasime usinasti ja siis oli rahu hommikuni. Hommikul pidime aparaadi tagastama.

Täna palavikku olnud ei ole, aga hääl on ikka olematu. Päeval kaisus magades, ei saanud mina magada, sest Nora-Liis jälle kõrises mu kõrval. Saatsin T uuesti inhalaatori järele. Nüüd anti adrenaliin ka kaasa, tegevat auru tõhusamaks.

Kurb. Nii kurb, kui laps on haige.

Loodan, et homme on tal parem. Vaevleb ta ikka öösiti, köhimine teeb haiget. Mingi kuri viirus pidavat ringi liikuma, mis hääle ära võtab ja kurgu valusaks teeb. Ei tea, kust ta selle üles korjas.

Uus Knitty - täis ideid

Uus talve- Knitty on "ilmunud" ja seekord on seal kohe mitu-mitu huvitavat projekti, mida tahaks teha:

Armastan palmikuid ja sellel armsal pluusil on neid kohe palju!http://knitty.com/ISSUEwinter07/PATTdahlia.html

On võimalik kududa kampsun ilma, et peaks võtma ette tüütut kokkuõmblemist.

http://knitty.com/ISSUEwinter07/PATTabotanicity.html

Armas pidulik jakike.

http://knitty.com/ISSUEwinter07/PATTstardust.html

Täpselt paras kotike, kuhu rahakott ja mobla sisse mahuks.

http://knitty.com/ISSUEwinter07/PATTsquarecake.html

Pisikesel lapsel on sall üks tüütu asi. Sall lõua alla mässitult on laps nagu pussakas. See on tore alternatiiv :)

http://knitty.com/ISSUEwinter07/PATTtoasty.html

Fantastiliselt ilus sall!

http://knitty.com/ISSUEwinter07/PATTjeanie.html

Piisavalt materjali ideede puudusest üle saamiseks.

Tüdrukud omapead

Meie pere Issi on nüüd kaks päeva pealinnas end koolitamas ja meie Nora-Liisiga oleme omapead. Kartsin tegelikult, kuidas me kahekesi tirtsuga hakkama saame, sest lapse kõrvalt ei jää üldse "oma aega" ja see ajab mind kurjaks. Nora-Liis on õhtuti jonnipunn ka, kui ta väsinud on ja.... Kahekesi T-ga temaga tegutseda, on ikka kaks korda rohkem jõuvarusid:D

Aga imelikul kombel saime me Nora-Liisiga esimese päeva imehästi hakkama. Hommikul ärkasime koos, sõime, siis käisin tööl 5 h ja tagasi tulles mängisime, tudusime kaisus 2 h, läksime pimedas jõulutulukesi vaatama ja nautisime kahekesi Meeleheitel koduperenaisi. Mida sa hing veel ihkad:) Nora-Liisi vann on muidu õhtuti T teema, kuna mul pole õhtul enam energiat temaga seal pladistada. Täna oli laps vannis ja emps käis aja kokkuhoiu mõttes ise nägusid tehes dushi all. Ja kui lapsel nägudest villand sai, emme värvilisi tuube ja potsikuid, mis ühele tibinale väga suurt huvi pakkusid. Ja nüüd tips tudub ja ongi mul oma aeg. T-ga ei jõua ma omaette olemist ära oodata - kooks, vahiks telkut, oleskleks niisama. Nüüd lesin juba kl 9st saati voodis ja mõtlen, et küll oli Nora-Liisiga tore päev!
Vaat siis lops!

Varakult jõuludeks valmis

Tartus laiendati Juku poodi, nüüd on suur-suur mänguasjapood keset Tartut püsti. Nora-Liis jääkski sinna mängima ja võtaks pool poodi kaasa, mistõttu aja kokkuhoiu mõttes tuleks seal ilma lapseta käia :)

Avamise puhul olid hinnad kõik 25% odavamad ja täna "lõunapausi" ajal ostsime T-ga Nora-Liisile jõulukingitused valmis. Oi, kui suur kiusatus on neid varem kätte anda!

Ma arvan, et miskit huvitavat lisandub tütretirtsule kingikotti veel, kuu on ju jõuludeni veel aega. Pakin kõik ta kingitused eraldi, siis saab palju pakikesi. Kui ma pisike olin, meeldis mulle küll, kui palju kingitusi oli. Sai jõuluvanale käia patsi tegemas ja luuletust lugemas kohe mitu korda.
Jõuluvana pidavat meil sel aastal külastama tulema. Loodetavasti Nora-Liis end end jõuluvana kartes laua alla ei pagenda :)

Nädalavahetusel tahaks kodu ära kaunistada. Esimene advent on ukse ees!

Ei raatsi ära kinkida

Selline ta siis sai - isetehtud osa minu Päkapikuprojektist. Salli idee ja eestikeelse õpetuse sain Maarjalt. Suur aitäh sulle! Muster oli tõesti kerge ja mõnus teha. Lõngaks RedHearti Lisa. 100 % akrüüli. Ainus, mille kallal nuriseda - kasutasin nr 4 vardaid ja ei saanud, ega saanud see sall valmis. Teinekord võtan veidi jämedamad vardad abiks. Sall on jõuluvärvides, seetõttu ka nii punane. Laius 167cm. Kudusin seda vast 1,5 - 2 nädalat , 2-3 h pea igal õhtul.

Ääred heegeldasin üle. Kodus sattus ema mulle peale, kui õlarätil viimseid ilupisteid tegin ja esitas kohe "täpselt samasugusele" tellimuse. Noh, jah. Jõuluvana äkki toob. Aga tegelikult on hetkel seis siin selline, et kingsepp on kingadeta. Endale oleks hädasti vaja kududa kindad roosa salli-mütsi juurde ja üks pidulikum shrug, et topi peale saaks miskit visata jõulude ajal. Nora-Liisi villased sokid on lausa hõredaks kulunud ja jope alla kuluks üks mõnus kapuutsita tavaline talvekamps ära. Endale tahaks kah millalgi kampsunit alustada.... Ei tea, kas jõuluvana kingikotti sel aastal miskit isetehtut pudenebki...

Eelmisel aastal võtsin eesmärgiks, et kõik lähedased saavad minult jõuludeks miskit isetehtut - kindad, mütsi-salli, suure laudlina jne.... Idee ju kuldaväärt, aga kuna aega oli jõuludeni vähe ja ma olin sunnitud iga õhtu kuduma, siis olin lõpuks enda peale päris kuri, et endale sellise kohustuse võtsin. Mõnus on see siis, kui aega on laialt käes. Oma pisikese pere kõrvalt mul kahjuks ei ole. Seega nüüd keskendun veidikeseks meile kolmele. Jalad ja käed sooja, kampsunid selga, päkapikud luurama.

Pime november

Hommikul tööle tulles oli täna NII pime. Ei kujuta ette, kuidas pisikeste algklassijuntsude emade süda võib valutada, kui laps omapead nii pimedas peab kooli minema. Lumega olid hommikud mõnusad, lumi peegeldab valgust, aga nüüd ei ole lumest enam jälgegi. Must ja tuuline sügis võtab võimust.

Nora - Liis 1a1k

Meie Nora-Liis sai üleeile 1a1k täis. Suur tüdruk juba.

• uus sõber Robin on Nora-Liisi lemmik. Mängivad koos peitust ja jutustavad omavahel. Robin talub kannatlikult kõik Nora-Liisi kallistused ja paid. Tore on vaadata, kuidas Nora-Liis oma sõpra hindab.
• Robinil oli kaasas haukuv kutsu. Nüüd on Nora-Liisi iga kolmas repliik auh-auh. Telekas on auh-auh ja õues on auh-auh :)
• Hoidjaga lepib hästi.
• Mul on tunne, et ta saab vähemalt kolmveerand jutust aru, mis ma räägin. Õudsalt imelik. Ise ta ju veel meile arusaadavalt ei lobise, aga kui midagi ütlen, teeb kohe, mis palutud. Seda nimetatakse vist passiivseks sõnavaraks. Aga lobiseb ta muidu palju, lausa mulinaks võiks seda nimetada :d
• Poti peal ei käi, hakkab nutma, kui ta sinna istutan. Pole veel vaimselt valmis , ütleks kogenenumad. Aga kui kakanud on, siis läheb ise vannituppa vanni juurde ootama, kuni emme tuleb ja mähku ära võtab ning lapse vannis puhtaks peseb :)
• Sööb "suurte inimeste toitu". Pidevalt peab midagi näksima - porgandit, õuna. Eile hakkisin sibulat, jonnis jala küljes - "anna, anna". Ma siis andsin tükikese, et kibe maitse peletab eemale. Kus sa sellega, tahtis aina juurde :S
• Väga hästi on arenenud käeline tegevus.
• Õues ringi joosta ei meeldi. Vankris püsib 20-30 minutit. Läheb vast mööda see tõrge. Ehk on talveriided harjumatult kohmakad?
• Mängib iseseisvalt, kui emme-issi silma all.
• Kui emme tegutseb köögis valamu juures, siis on see ainus asi, mis Piiga pöördesse ajab ja emme jala külge riputab. Ei meeldi talle kohe kuidagi emme ja valamu kooslus.
• Öösel sööb korra rinda, sest emmel pole tahtmist kl 6 lapsele putru keetma hakata. Kuna Nora-Liis magab kl 21-9, siis on mõistetav, et varahommikuks läheb kõht tühjaks. See on meie kompromiss. Nora-Liis saab kaissu ja emme-issi kauem magada. Päeval magab kl 12 pool tunnikest ja kl 16 pool tunnikest üksi või siis, nagu viimasel ajal kombeks saanud, emme kaisus 2-2,5h.
• Hambaid on 2 all, 2 üleval ja 2 pisikest tulevad veel üles.
• Lemmikmänguasjadeks klotsid ja endiselt rõngad, mida pulga otsa panna. Huvitav, millal talle nukud jms huvi pakkuma hakkavad?

Sasipusa perenaine

Koristamine on üks mõttetumaid tegevusi üldse. Kulutad tunni-poolteist ülimalt rutiinsele tolmupühkimisele,-imemisele, -pesemisele ja juba paari-kolme päeva pärast tõded ärevusega, et järjekordsed tolmurullid on hakanud nurkadesse pesa tegema. Hir-r-r-rmus! Äsjakoristatud toas olla on muidugi väga hea. Puhta inimese tunne tuleb kohe peale :) Aga ega see tuba ju korras ei püsi. Ajakirjakodu, kus söögilaud on alati perfektselt kaetud ja sinna ei kogune raamatud, ajakirjad, lutid, joogitops ja pooleliolev kudum... see ei saa meil vast kunagi olema. Kuigi nii oleks ilus. Peale koristamist tunnikeseks seda ajakirjakodu ju on, aga siis taastub iga-asi-seal-kus-kõige-mugavam olukord. Ja tegelikult pole need ajakirjakodud üldse nii hubased, sest natuke korralagedust peab igas korralikus kodus olema. :)

Tegelen juba mitmendat nädalat Päkapikuprojektiga. Minu naiivne lootus, et ettevõetud jõulune kudum saab kiiresti valmis, ei pea vett. Nüüd on lausa kahju seda ära kinkida, palju tööd ja armastust sinna sisse pandud. Veidike veel ja siis on valmis!

Meie punaste pükstega politsei

Kui teil väljas juhtumisi üks punane helkurdav tibi vastu tuleb, siis teadke, et see on meie Nora-Liis!

Isadepäeva järelkaja

Novembri teine pühapäev oli isadepäev. Lõunal tulid külla kauged külalised pealinnast - Sass ja Co. Sass on Nora-Liisist küll neli aastat vanem, ent peitust mängisid nad rõõmsalt koos. Nora-Liis lõkerdas suu kõrvuni peas, kui Sass "titekeelt" pudistas. Eelmisel korral kohtusid nad, kui Nora-Liis oli 7-kuune. Nüüd sai tutvust uuendatud.

Sassi ema ootas viimaseid nädalaid beebit. Enne Tallinnasse tagasisõitu käisid nad veel kõik Auras sulistamas. Järgmisel lõunal saime aga rõõmsa teate, et uus kaunitar nägi ilmavalgust. Pikkust 50 cm ja kaalu veidi alla 3 kg. Palju-palju õnne uuele ilmakodanikule! Nii tore uudis! Tuli endalegi uuesti meelde, millised emotsioonid peale Nora-Liisi sündi esimestel päevadel üle tulvasid. Väga erakordne aeg!

Õhtupoole tähistasime kolmekesi isadepäeva. T on parim isa maailmas. Nora-Liisi sünnist saati oleme Nora-Liisiga tegelenud koos. Kordamööda söötnud, kussutanud, kaisus hoidnud... Nora-Liis on täiesti emme-issi laps. Nagu T ütleb: "Mom is for business, dad is for fun". No mina tõesti ei suuda last nii naerma ajada, kui tema. Mängivad koos tagaajamist, peitust ja lollitavad niisama. Igati lõbus on neil kahekesi.

Kuna Nora-Liis on veel nii pisi, et torditegijat ja -sööjat temast pole, maiustasime ise jäätisetordiga.

Aga lilli oli ta issiga koos nuusutama küll :D

Lumi on meil juba pikemat aega maas. Küll on paar päeva väikses miinuses, siis jälle plussis. Loodan väga, et lumi aastavahetuseni maha jääb. Ilus on niimoodi!

Kiired ajad

Praegu on üle pika aja, ehk isegi üle kahe aasta, esimesed nädalad, mil oleksin nõus voodisse minema kl 18 õhtul, et hommikuni magada. Meeletu uni on! Olen alati olnud öökulli tüüpi - hilja voodisse, hilja üles. Kui Nora-Liisi ootasin, siis olin 24/7 unine, aga see ei lähe arvesse. Nüüd kipub sinna lõokese kanti minema. Vara tuleb uni ja vara pean tõusma. Vabatahtlikult ma nii vara ei tõuseks, aga ega ma väga vastu ka ei punni. Varahommikud oma rahus ja vaikuses on ilusad. Vanaks hakkan jääma vist :)

Töötan juba kolmandat nädalat uues töökohas. Tööd on palju, rahvast on palju ja muljeid on palju. Kokkuvõttes olen rahul. Hetkel ei häiri midagi. Saan vaheldust kodusele elule ja piisavalt jääb aega, et kalli tütrekese ja armsa kaasaga aega veeta. Nüüd saan lõpuks ometigi nädalavahetusi nautida. Lapsega kodus olles polnud vahet, kas on esmaspäev, reede või pühapäev, ma tõesti igatsesin nädalavahetuse ootamist. Nüüd saan jälle nautida nädalavahetusel veidi kauem magamist, selle nimel tasub argipäeviti kl 7 ärgata. :) Totakas, eks ole!

Nädalavahetusel käisime Tallinnas. Meheõe sünnipäeval ja niisama shopingul. Mulle ei meeldi Tallinn oma kiirustamise ja stressiga, aga imelikul kombel neid kaht päeva seal ma tõesti nautisin. Nädalavahetusel oli liiklus täitsa inimlik ja saime lõpuks ostetud kaks vaipa - ühe karvase varbasoojendaja elutuppa diivani ette ja teise toreda Nora-Liisi tuppa. Tartus on vaipade kohapealt defitsiit. Hinnad olid ka inimlikud. Oleksin terveks nädalaks hea meelega sinna poodidesse jäänud. Palju asju, mida vaja, aga aega jäi väheks. See on üks väheseid Tallinna plusse, et kui midagi on väga vaja, siis kuskilt linna otsast selle lõpuks ikka leiad.

Vanaisa juures - kus käib Nora-Liis, seal on segadus taga:

Nora-Liis ja Laura Anneli sünnipäeval:

Nora-Liis sai Lauralt 1. aasta sünna puhul paki - esimese nuku.

Nora-Liisi uus vaip:

Meie elutoa sossu vaip ja Nora-Liis oma poolekohaga hoidja Robiniga :) :

Laupäeval käisin eksprompt sõbrantsiga veinikeldris In studio vinos. Ülimalt hea elamus. Stiilne sisustus ja hea vein. Igasugu huvitavaid teemasid tuleb esile, kui kahe peale veinile ots peale teha :D Sinna läheks veel. Palun Tartusse ka vinoteeki! Püssika oma ei lähe kohe kuidagi arvesse...

Käsitööd olen ka teinud. Esmalt kingituse meheõele. Ta fännab rohelist. Ainus inimene, keda tean, kes on aastaid olnud ühe värvi lummuses ja ei tüdine. Mul ei olegi vist kõige lemmikumat värvi. Aga temal on roheline. Seega valmisid heegeldatud sall ja kootud müts. Lõng oli selline tore kirju-mirju - Katia Tundra. Sünnipäevalaps jäi ka rahule. Ütles, et on nüüd nagu Murueide tütar. Loodame, et see oli kompliment :p

Omale tegin "lehmavarrastega" nagu mu mees neid kutsub :) patentkoes salli.

Moes on S U U R E D kudumid. Seega vardad nr 10 ja lõng Husky. Roosa värv läheb hästi mu talvemantliga kokku. Reede õhtul, kui vilgatas, et laupäeva hommikul juba Tallinna sõit ees ja ilmateade lubas miinus kraade, valmis ka müts. Müts on nr 8 ringvarrastega. Suuremaid ei olnud :p Komplekt on nüüd peaaegu koos. Kindad veel puudu. Aga nii jämedast lõngast ei jää vist ilusad kindad... Mõtleme seda veel... Sallil on narmad puudu, kiiruga ei olnud aega lisada. aga hästi soe ja sossu on see küll. Taas rahul endaga :) Ennast kiitmast ma ei väsi...

P:S: Nora-Liisi strateegilised mõõdud hetkel - pikkus 79 cm, kaal 9950g, peaümbermõõt 47cm. Igati ponks chikk!

Suur sünnipäev!

Meie rõõmurull sai 18. oktoobril 1 aastaseks. Sel ajal olime Kreetal, mistõttu suguvõsa tuli Nora-Liisile meie poole õnne soovima mõni aeg hiljem.

Mul on nii hea meel, et meil palju lähedasi sugulasi on, kellega koos sünnipäevi ja jõule pidada. Nüüdki olid esindatud Nora-Liisi vanavanaema, vanatädi, 2 vanaisa, vanaema, onu ja tädi. Väga tore pidu oli. Tirts oli ise seltskondlik, keerutas, tantsis ja lobises nagu tõelisele seltskonnadaamile kohane.

Kingituste üle on ta siiamaani rõõmus. Uued mänguasjad pakuvad pikaks ajaks huvi! Nora-Liis sai kingiks roosa kiikhobu, tuhkatriinu klotsitõlla, teletupsu, lükatava palmisaare, täitsa ehtsa lambapadjaraadio, nõudekomplekti ja talvesaapad.

Nora-Liis nautis oma pidu väga. Sai ta ju esimest korda maitsta täitsa oma sünnipäevatorti!

Kroonika:

• jutustab palju oma keeles
• armastab asjadele osutada nagu küsides - mis see on?
• näitab lambile, ütleb "amp", samuti on sõnavaras "tädi", "shshshsh" (kass), "mämm-mämm" (kui süüa tahab), "emme".
• saab aru väga paljudest sõnadest - tule siia, mine issi juurde, lähme õue, vaata sinna, mis seal on, tahad opa...
• suhtleb väga hea meelega teistega - läheb juurde, naeratab, edvistab. Kreetal oli täielik puhkajate lemmik...
• loobus päevapealt ise rinnast (1a 1n vanuselt)
• sööb hommikul-õhtul putru, vahepeal püreesid või "suurte inimeste toitu"
• hakkasin käima tööl, uue hoidjaga hoidja kodus ei harjunud. otsisime uue hoidja, kel sama vana laps ja kes meie juurde koju tuleb. loodetavasti läheb nüüd paremini.
• lemmiktegevused - ämbrisse kotside panemine ja välja võtmine, rõngaste panemine posti otsa ja sealt nende ära võtmine, kopsikute toppimine üksteise sisse ja nende välja õngitsemine.
• kui emme-issi samas toas ja "millegi huvitavaga ei tegele", võib isegi tunni omaette mängida.
• hambaid on 6 - 2 esimest tulid alla ja 4 on üleval.
  

SEE OLI MU BLOGI SAJAS POSTITUS :)))))

Kreeta

Oleme õnnelikult kodus tagasi.

• Lennusõit on pisikese lapsega Kreetale päris pikk. Eriti kui 3,5h lennule otsa arvestada autosõit Tartust Tallinnasse. Kui kaasas on piisavalt huvitavaid lelusid, pildiraamatuid, näksimist ja energiat, siis pole hullu. Nora-Liis sai maandudes ja tõustes rinda ning ei teinud teist nägugi, et kõrvades valus oleks vms.. Saime ilusti pika sõidu peal hakkama. Lennukis oli lapsi kui palju ja õnneks oli üks iste kolmeses reas kõigile lastega reisijatele vabaks jäetud. Oli ruumi toimetada.
  
• Kreeka köök oli maitsev - baklazaanid, igasugu muud juurikad, tzatziki... Eriti meeldivad mulle lõunamaised maiustused - tehakse kooke meega läbiimmutatult. Nämm...



• Kreeta puud on nigelad ja jändrikud, rohtu eriti ei kasva. Samas on palju õitsvaid puid, mida Eestis kunagi ei kohta. Palmid, oliivisalud.... Oleandrid, Lihtsalt ilus on see õitemeri!



• Vahemeri oli vahva, ent mitmes kohas võis kohata paari sammu kaugusel kaldast teravaid kive. Lained olid võimsad ja kivide otsa oleks suur tõenäosus ent katki kukkuda. Leidsime mõnusama põhjaga ranna õnnes paari kilomeetri kaugusel.



• Lõunamaa inimesed jumaldavad lapsi. Nora-Liisi jalgu, käsi, põski musitati. Juba kaugelt hüüdis sõbralik baarman "Hello, Nora", kui mööda jalutasime ja jooksis kallistama. Eestlasel on seda imelik vaadata, aga seal oli see nii tavaline. Eestisse tagasi tulles saad aru, kui tuimad ja ükskõiksed me põhjamaalased ikka oleme...


• Võtsime rendiauto 5 päevaks. Käisime kohalikes külades, mägedes "ekstreemi" sõitmas ja privaatseid randu avastamas. Autota ei oleks ikka midagi näinud. Shoppasime Iraklionis, Hersonissoses ja Ag. Nikolases. Autohinnad on kliendist sõltuvalt nii individuaalsed. Me saime auto 26 euri päev. Ametlik hind oli 40 euri päev.




• Temperatuur oktoobris oli päeval 20-25 kraadi, öösel 18 kraadi tuuri. Väga mõnus suvepikendus. Päevitasime, ujusime... Vahemeri oli nii soe...23 kraadi!!! Ainus, mille kallal nuriseda - meie hotellil ei olnud bassein küttega ja seal oli vesi jääkülm. Last sinna ikka sulistama ei lasnud, endal tõmbasid jalad krampi.





• Tagasi tulles oli Kreetal 24 kraadi ja Tallinnas 4 kraadi :) Welcome to reality! Nädal aega eemal olla laadib organismi patareid mõnusalt päikesest täis ja energiat tuleb kamaluga. Pikemalt poleks tahtnud ära olla. Igatsesin oma kodu järele...


• Sellest, et meil kodus ülemisel korrusel meie reisi ajal veetoru lõhkes ja 3 alumist korrust üle ujutas (meie kaasa arvatud), ma parem ei räägi. Õnneks pääsesime ainsa korterina suht minimaalsete kahjustustega.


• Olen seda meelt, et raha eest reisida maksimaalselt ja laadida end täis kogemusi ja emotsioone, selle asemel, et koju nodi osta. See nädal läks täiesti asja ette!

Kreetal 13.-20.oktoober

Lõunamaale! Nädalaks. Ära siit vihmasajusest lõdisevalt külmast Eestist. Nora-Liisi esimese aasta sünnipäev saabub Kreetal 25 kraadises päikesepaistes.

Olen õnnelik!!!