Väike tutt

Käisime Selveris toiduvarusid täiendamas, laps autokärus istumas. Kassas sirutas Nora end autost välja ja ütles ilusa kõlava häälega noorele kassapidajale: " Tere päevast, väike tutt!"
Viisakas laps :) Müüja hakkas laginal naerma.

Nora vestlus issiga.
Issi: " Oled armas väike tüdruk"
Nora: "Ei ole, olen hoopis suur, paks ja metsik"

Täna sõime kodustehtud tiramisut, mille Nora väga vahvalt eestistas Tere Miisu-ks :).

Täitsa huvitav, kust laps neid sõnu kuuleb ja meelde jätab, et kuskil X kohas neid välja öelda. Sõnad tutt, metsik ja paks ei kuulu üldiselt meie sõnavarasse ja lasteaias laps ei käi...

Üks päev Nora-Liis arutas: "Kui ma suureks kasvan ja emme pisikeseks kasvab, siis ma ütlen emmele, et nüüd on tuduaeg. Siis ma panen emmele teki peale, laulan tudulaulu, teen kalli-musi ja lähen arvutisse tööasju tegema".

Piparkoogile!

Tegin teist korda elus piparkoogitaigna ise. Ise on ikka päris. Kuna me väga krõmpsuvaid ja kõvasid piparkooke ei fänna, leidsin nami-namist piparkoogitaigna retsepti muganduse, mille põhjal just õiged pehmed ja maitsvad piparkoogid küpsetasime:

2 dl siirupit
1 dl suhkrut
pakk piparkoogimaitseainet
200g võid
2 muna
600g jahu
2 tl soodat
1 dl hapukoort

Kuumuta potis siirup suhkru ja maitseainetega keemiseni. Lisa või, sega, jahuta.Lisa ükshaaval kloppides munad. Sega sooda ja jahu ning lisa siirupi-või-munasegule. Sõtku tainas läbi ja aseta vähemalt 1 ööks külma. Küpsetada 200 kraadi juures 6-8 minutit.
See tainas tuleb muidugi imeõhukeseks rullida, sest ahjus kerkivad neist vahvad pontsad piparkoogid.

Kodus peidus

Viirused kimbutavad ka meid. Kolm nädalat tagasi jäime Tga haigeks - palavik, kurguvalu ja mitmenädalane "hääletus". Nora jäi imekombel terveks ja seagrippi analüüs ei näidanud. Nüüd põdes Nora kolm päeva köhaga kõrget palavikku ja mina sain taas üheks päevaks palaviku ja nohu. Aitäh taaskord! Äial on miski kõhugripp kallal ja tuttava lapse lasteaias möllab siga.
Kuna igasugu viiruste tüsistused on mu seisukorras ohtlikud ja  lasteaiast võib kamaluga saada nii adenot, paragrippi, grippi, seagrippi või kes teab, mida veel, siis jätan Nora esialgu jaanuarini lasteaiast koju. Käime õues immuunsust tugevdamas ja hoidume suurtest rahvahulkadest. Ehk taanduvad need viirused külmemate ilmade tulekuga...
Olge terved!

Lillesõrmikud

Kuu tagasi valminud mütsi juurde kudusin sarnase mustriga sõrmikud. Sõrmikud on mu lemmikud - mugavad ja käe järgi. Olen nendega juba mitu korda väljas käinud. isegi lumememme ehitanud ja see lõng on super. Soe ja vastupidav. Õnneks on mul varasemast sama värvi sall olemas, nii et komplekt on täielik.



Lõng endiselt Hjertegarn Mini Vital Veinevakast, vardad nr 2.
Mütsi ja kinnaste peale kulus roosat veidi üle ühe toki ja halli värvi 2 tokki. Varusin müüja soovitusel mõlemat 3 tokki, nii et pool lõngast jääb järgi :(

Tulevasele ilmakodanikule ema armastusega

Muster Novitast.
Vardad 2,5, lõngaks Novita Wool, mida kulus 3 tokki. Vahvad nööbid Abakhanist.

Isadepäev

Eile õhtul tähistasime kodus isadepäeva. Sõime kooki, kinkisime lilled ja Nora-Liis andis üle vahva lasteaias meisterdatud auto-kaardi. Meie pere issi on õigel päeval hommikust õhtuni koolis, mistõttu tähistasime isadepäeva päev varem.

Ent tänane õige isadepäeva hommik algas meil vanaisadele kaartide meisterdamisega. Mina lõikasin, Nora kleepis. Tallinna vanaisale lähme õhtul õnne soovima, Pärnumaa vanaisale viivad kaardi kätte postituvid. P.S. Palun mitte vihjet anda!



Sellised need kaardid said:

Esimene lumi

Öösel oli maa õhukese kirme all ja nüüdseks on hommikust saati juba tunde lund sadanud. Nii ilus! Akna taga näitab kraadiklaas 2 kraadi sooja, õnneks on maa külmumud. Loodame, et lumi jääb veel paariks päevaks rõõmustama.

Suu vesiseks

Mõned minu lemmikretseptid siia kirja, et oleks lihtne leida, kui hirmus isu tuleb :)

Parimad pannkoogid

Koostis:
2 muna
2 sl suhkrut
5 dl keefirit või hapupiima
0.5 tl soola
3 dl nisujahu
0.5 tl söögisoodat
praadimiseks võid või õli


Valmistamine:
Eralda munakollased munavalgetest.
Klopi munakollased suhkruga lahti, siis lisa keefir, sool ja jaokaupa sooda-jahu segu.
Klopi munavalged tugevaks vahuks, siis sega ettevaatlikult ülejäänud taina hulka.
Küpseta kuumal pannil mõlemalt poolt väikesed kohevad pannkoogid.
Serveeri jäätise, moosi, vahtrasiirupi või suhkruga.

Retsept pärit Nami-namist.

Kodused kotletid
400g hakkliha
1 sibul
0,75 dl piima
2 viilu saia või sepikut
1 muna
soola,pipart

Praadida mõlemalt poolt 3 minutit.

Retsept Pereköögist 10/2009.


Mõlemad retseptid viivad keele alla. Olen katsetanud erinevate pannkoogiretseptidega ja just ülalmainitud moel tulevad need mõnusalt kohevad ja pehmed. Piimaga tulevad pigem nahkjad pannkoogid, mis mulle väga ei meeldi.

Ka kotlette olen mitme retsepti järgi küpsetanud ja täna seda retsepti katsetades tulid need kõige ideaalsemad. Tainas seisis ilusti koos ja kotletid jäid mahlased ja mõnusad.

Oi-lii-oi-laa

Nora-Liisil oli 3.aasta sünnipäev. Kohe nii uhke, et kaks nädalavahetust sai järjest torti süüa. Pisitirts sai nüüd Suureks Tüdrukuks.

Mõned fotojäädvustused ka:

sünnipäeva hommikul



no ja siis padjanäoga emmega



ja issiga ka



õhtul vanaemaga suure söömaaja kaloreid kulutamas



tädi Anneliga moeshowd tegemas



lasteaias sõpradega pühitsemas





Suur tüdruk uinub nüüd ilusti oma suures voodis, mille ta sünnipäevaks sai. Ja imekombel magab ühe jutiga hommikuni. Kolm aastat kestnud öine trall on ametlikult lõppenud.
Lasteaeda läheb hea tujuga ja kuna ta on suur mürgeldis, on ta suurimateks sõpradeks seal poisid, kellega saab võidu joosta ja palli mängida.
Juttu jätkub rohkem, kui kuulata jõuame ja jonni jagub ka asja eest.
Aga üks ütlemata vahva tirts on temast kasvanud.

Roosad lilled sügistaevas

Selleks sügiseks valmis selline mütsike. Olin varem tänaval näinud kampsunit, kus kombinatsioonis erkroosa ja tumehall ja sellest saadik olin kindel, et nendes värvides tahaksin endalegi miskit kududa. Kampsunit ma omale kuduma hetkel ei hakka, kuna paisun iga nädalaga, aga müts on just mõnus väike projekt. Samuti olen lummuses Fair Isle-ist. See müts on mu esimene kudumine kahe lõngaga koos ja tuli välja päris hästi. Tutvusin mitme juhendiga, kuidas on sel puhul õige lõngu hoida ja kõige lihtsam tundus mõlemat lõnga hoida vasaku käe nimetissõrmel (üht neist siis lisaks keskmisel sõrmel, et lõngad omavahel sassi ei läheks).
Muster on pärit Ravelryst, nimeks Flora. Algversioonis oli kasutatud suuremaid vardaid, mistõttu kohandasin veidi juhist, et kõrvad ikka üleni sooja saaks. Samuti oli vigane kahandamisjuhis. Aga see-eest on muster ilus ja nende kahe värviga on mul plaanis kududa veel sõrmikud. Minu elu esimesed omakootud sõrmikud...





Lõng Veimevakast: Hjertegarn Mini Vital (100% uld superwash, villane, 50g/150m)
Vardad: sukavardad 2,5mm

Kiisumütsike

Valmis üks vahva müts. Juhised Ravelryst (www.ravelry.com). Lõng Novita Wool (100% vill), vardad 3,5. Aega võttis väga vähe, täitsab huvitav oli kududa mütsi ülalt alla. Olen harjunud ikka teistpidi - alt üles. Veidi pusserdasin alguses, kui tuli 4 loodud silma 4le sukavardale jagada ja ringselt kuduma hakata. Vardad läksid aina sõlme. Lõpuks leidsin nipi - kolmele vardale jaotatuna oli alustada märksa kergem.
Lõnga võtsin kahekordselt, kuna muidu minu suhteliselt lõdva kudumise juures ei oleks müts tuulekindel. Nüüd on vähemalt ilus tihe kude.

Erakorratu abi

Eile oli vaja igaks juhuks minna valvegünekoloogi juurde kontrolli. Kõht valutas ja parem välistada igasugu ohtlikud variandid, mis kõhuelanikule kahju võivad teha.
Kell oli alles pool 8 õhtul ja rõõmustasin ette, et saan sõbraliku kohtlemise osalemiseks. Ei ole öösel ülesaetud valvearsti, kes unenägude katkestamise pärast nähvama kipuks jne.
Keskhaiglass oli enne mind veel üks kõhukas ootamas. Üks patsient oli valvearstil kabinetis. Ootasime-vaatasime. Möödus 10 minutit, pool tundi, tund. Ikka ootasime. Lõpuks jooksis valvearst kabinetist välja sõnagi ütlemata. Ootasime edasi. 15 minuti pärast teatas registraator telefonikõne peale, et valvearst on opil, läheb veel tund. Ei mingit vabandamist.
Eks ole! Aga kui meil kahel oleks olnud midagi tõsist? Keegi ju isegi eelkontrolli ei teinud. Äkki oleks kummalgi enneaegne sünnitus? Valvearstile pääsemiseks oli vaja oodata ilma meditsiinilise konsultatsioonita minimaalselt 2 tundi.
Korjasin oma kodinad kokku ja läksin Pelgulinna valvearstile. Olin seal ainus patsient ja õnneliku juhuse kombel sattus valvesse endine kursaõde, kes mu hoolikalt üle vaatas ja igaks juhuks haiglasse tahtis jätta. Kuna kõhutitaga oli kõik hästi, võtsin rohtu ja tulin siiski ööseks koju. Täna on juba enesetunne OK.
Arsti juurde minekust koju saamiseni kulus 3 tundi. Ülevaatus võttis sellest 20 minutit.
Valvearst on erakorraliseks meditsiiniliseks abiks. Kui arsti juurde ei pääse mitu tundi, võiks ju keegi siiski kindlaks teha, ega ootajatel ei ole miskit tõsist, mis niikaua oodata ei kannata. Kas tõesti on valves vaid 1 arst maja peale, kes valvekabinetis istub ja samal ajal ka opereerib? Meditsiin lonkab taas mõlemast jalast.

Ehitusmehed renoveerivad tõstukil vastasmaja viienda korruse fassaadi.

Nora-Liis märkab ehitajaid, tõmbab kulmu kortsu ja hüüab:
"No mitu korda ma pean teile veel ütlema! Kas te saate sealt kohe alla!"

Lõõgastus

Septembris oli mu kallil kaasal sünnipäev. Meie tüdrukutepundi poolt (Kõhutipskin, Nora ja mina) oli kingituseks Spa pakett Viimsi SPAs koos minuga :). Veidi kahekesiolemise aega, enne kui jaanuaris suureks tralliks läheb.
Esmalt saime mõlemad poputamist – T massaazi ja mina pediküüri. Kui rammestus üle läks, nautisime 3-käigulist õhtusööki restoranis. Valisime Caesari salati krevettidega, kanatasku sinihallitusjuustuga ja juustukoogi. Toit oli väga maitsev. Ainus miinus, et kõrvale pakuti vett. Vein-kohv olid eraldi hinna eest. Seda pole ma veel varem kohanud! Masu ründab Spasid!
Peale seda oli veresuhkur laes ja mõnulesime oma toas vaikuses ja rahus. Uni oli hea. Nora-Liis ärkab siiani kodus öösiti korra ja seetõttu oli hommikuni jutti magada täielik luksus! Hommikul peale hommikusööki mõnulesime basseinis-mullivannis, jalutasime mändide all ja nautisime aega kahekesi. Viimsi on armas rahulik. Tallinnas elades tunnen, et ilma mereläheduseta ma enam olla ei oska. Vajan teadmist, et kui tunnen igatsust, sõidan kohe mere äärde. Juhtumisi on põhjarannikul mitmeid kohti, kus omapead lainete loksusmist kuulata ja liiva sõrmitsedes oma mõtteid korrastada.



Emana varjutas mu heaolu vaid mure lapse pärast, kes vanaisa juurde jäi ja seal korralikku tralli tegi. Ei ole ma seda tüüpi ema, kes last hoida jätab, kui laps jääda ei taha. Pigem veaks Nora endaga kaasa, oleks süda rahul. Mõistusega võttes jälle, pole tal vanaisa juures häda miskit. Kurb on vaid mõelda, kuidas tütar igatseb...
Enda lohutamiseks mõtlen sellistel puhkudel, et laps on rõõmsam, kui ema on välja puhanud ja akud täis laadinud. Kord paari kuu jooksul ju võib...
Vanaisa teooria on, et peaksime lapse jätma igal nädalal veidikeseks neile hoida, siis harjub, aga kuna Nora-Liis lasteaiagagi meil jandib ja sinna minna ei taha, arvan, et see oleks veel lisatrauma. Hella hingega nagu ma olen ... Meeldib mulle, kui mu pudin toimetab mu juures. Mis ma tast harjutan, las ta olla!

Põrrrinal

Üks tähtis verstapost on veel kirja panemata - Nora-Liis sai R-tähe selgeks. Paar kuud enne 3. eluaastat. Nüüd katsetab ta usinalt sõnade erivariante. Terrrrrvitab tänaval vastutulijaid (skinheadide kambad on erilised lemmikud) ja kutsub end Nora-RRRiisiks :)

Voh!

Pisike tirts või hoopis põnn?

Kõhu kasvatamisega on sel korral kõik hoopis teistmoodi kui Norat oodates. Nora-Liisiga iiveldas 16. nädalani hirmsasti ja ilma hommikul oksendamiseta ma toast välja ei saanudki. Nüüd on enesetunne hea, veidi alguses iiveldas, aga ei miskit erilist. Seljavalu on üle läinud ja veeren oma palliga rõõmsalt ringi.
Liigutab väike tegelane kuskil 20. nädalast. Enamasti hommikuti, kui tõusma hakkan või õhtuti, kui magama lähen. Mõnikord ka autoroolis istudes või tööl laua taga. Hästi vahva!
Kaalub pisike meil hetkel u 700g, kui käimas 24. nädal.
Mõlema rasedusega on mul olnud periood, kus hirmsasti tahaks hamburgerit süüa :9 Õnneks on see aeg möödas.

Nora-Liis väidab järjepidavalt, et väike venna on kõhus ja kui lumi maha tuleb, siis tuleb venna kõhust välja :)
UH pakkus, et tulekul on hoopis tüdrukutirts. T on juba harjunud mõttega, et tal varsti kodus 3 naist. Minul on täitsa ükskõik tüdruk või poiss,peaasi, et terve ja tubli laps sünniks õigel ajal :9 Õige aeg on jõuludest jaanuari lõpuni välja. Aega oodata veel on!

Nora-Liisilt nimevariante küsides ütleb ta järjekindlalt, et kõige ilusam nimi on "Lammas". Me kaalume siiski ka teisi variante :)))

Sügis

Sügis ongi kätte jõudnud. Ilmad on päeval veel soojad, aga mõnus kargus on õhus. Õunu on sel aastal palju-palju ja sügavkülmik on toormoose täis. Eile tegin ka kukeseeni sügavkülma sisse. Linnakorteri asi - pole head jahedat keldrit, kus hoidiseid hoida.
Igal juhul on kõhu kasvatamisega kaasneva pesapunumisinstinkti tulemusena sel aastal sügavkülmikus maasika- ja vaarikatoormoosi, kukeseeni, külmutatud sõstraid ja maal keldris murakamoosi, kirsikompotti ja tikrikompotti.
Augustis käisime mustikal. Kuna meie mustikakohas olid varasemad korjajad juba 1:0 teinud, siis saime kahel korral mustikaid vaid koogi jagu, aga koogid olid head :)
Teisel korral mustikal käies õnnestus mul puuk´sääre külge hankida. Esimest korda elus! Pabistasin hirmsasti, aga nüüd on kuu aega möödas ja tundub, et olen terve. Ptu-ptu-ptu üle vasaku õla.


Nii kisub pohlale, siin Põhja-Eestis on metsaalused täitsa punased, aga kallis abikaasa keelas mul puugihirmus rasedana rohkem metsa minna. Järgmisel aastal on plaan end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, siis võib jälle metsas konnata.

Pole eal mind metsa marjule tõmmanud, nüüd vist annab vanus tunda :)

Linnupesa sarnane

Kolisime eelmise aasta sügisel Tallinnase just siis, kui lasteaia järjekord Tartus meieni jõudis. Tegime kellegi teise õnnelikuks ja panime end taas Tallinnas järjekorda. Imekombel õnnestus selleks sügiseks ka pealinna lasteaeda koht saada. Palju kiidetud Linnupessa, kus ümbrus vaikne, hoov suur ja kuulu järgi hea reputatsioon.
Nora-Liis käis meil muidu erakas jaanuarist-juulini, aga oleme ausad. Hakkab ikka rahakoti peale küll iga kuu pea 6000.- maksta. Eraka kasvatajad olid see-eest ääretult vahvad, kõik nad neli. Lapsi oli korraga rühmas vähe ja kasvatajad istusid lastega koos - laulsid, meisterdasid, tantsisid, lugesid raamatut. Kui T Norat üksi aeda viis, läks Noral sinna jäämine lõbusalt. Kui aga koos käisime, oli nutt ja 5 korda kallistamist ja ma-ei-taha-tuur. Ühesõnaga mul ei olnud soovitav oma nägu hommikul lasteaeda näidata :) Ootasin autos hoopis.
Sel nädalal hakkasime last uue lasteaiaga harjuama. Kuna mul tööl kiire-kiire, siis õnneks sai issi sel korral selle ülesande omale võtta. Esmaspäeval olid nad mängimas lõunani, T käis tunnikese vahepeal ära. Teisipäeval tuli T ära juba peale hommikusööki ja läks järgi enne uneaega. Ja täna ehk siis kolmapäeval on sama skeem. Kui ma ääri-veeri kodus Noralt uurisin, kuidas lasteaias meeldis, jutustas ta õhinal, mis seal tehti ja kui palju söödi. Loodame, et läheb see harjumine libedamalt. Esmaspäeval üritame ta pikaks päevaks jätta. Ma nii loodan, et Nora rühmas toredad kasvatajad on. Praegu on asenduskasvataja, seejärel tuleb veel üks asendaja, enne kui õige kasvataja tööle saabub. Ootame-vaatame!
Vahva on see, et kui Nora enne kl 1 sealt ära tuua, on ta nii väsinud, et vajub jala pealt magama. Kodus sellist asja ei ole. Esmaspäeval magas ta lõunal hariliku kahe tunni asemel 3,5 h. Vot see on juba midagi :)

Keskkona mõjud...

Nora-Liis: Emme, ma sain haiget!!!
Ema: No, mis me siis teeme?
Nora-Liis: Mine pissile ja võta lonks peale! (ise itsitab suu kõrvuni)

No mina ei tea, kust ta seda kuulis.

Mel sai kino

Tallinna kolimisega seoses olen päris tihti hakanud kinos käima. Kuna mulle istuvad tüüpilised naistekad - pisaraid, naeru, äratundmist, siis olen õnneks mehe suutnud sellest eemale jätta ja naudime filme koos sõbrannaga.



"Ettepanek" oli viimane film, mida nautisin. Seekord käisin kinos täitsa üksi. Aga see oli üks paremaid filmielamusi sel aastal. Imeilusad Alaska loodusvaated, kenad näitlejad, veidi huvitavam süzee, kui tüüpilises pisarakiskujas ja palju naeru. Natuke pisaraid kah. Sandra Bullock on imeväärses vormis, on ta ju juba 45.
Soovitan soojalt!

Brünot käisin abikaasaga vaatamas. No see ei meeldinud kohe üldse mitte. Õudne labasus. Piinlik oli, mitte naljakas.

Plaanis on minna vaatama Inetut tõde ja Kerglasi kombeid, kus mängib mu lemmik Kristin Scott Thomas. Film Inglismaa looduse ja lossidega... Kui raha pole, et Inglismaale reisida, tuleb seda kõike filmidest ammutada.

lutti ja küpsist

Nora-Liis lamab voodis emme kaisus ja silmitseb lage: "Emme, mis see seal üleval on?"
Ema: "Ei tea. Mis sa arvad, mis seal on?"
Nora-Liis: " Eeee... oleks nagu maavärin..."


Meie pere saab jaanuaris lisa. Nora-Liisil on juba sotid selged.
Nora-Liis: " Emme kõhus on väike vend. Kui lumi tuleb maha, siis tuleb venna kõhust välja. Siis ma saan talle lutti anda ja mahla ja küpsist ja..."

dzungel meie korralikus kodus

Nora-Liis vaatab emmele enne magamajäämist tõsiselt otsa ja ütleb:
"Vanaema! Sa oled täitsa lamba nägu!"
Issi : " Aga kelle nägu issi on?"
Nora-Liis: "Issi on ahvipärdik ja Nora on krokodill!"

Kompliment

Lugesin kuskilt foorumist teemat, kuidas enamus lapsi peab kasse emasteks ja koeri isasteks. otsustasin seda teooriat oma lapse peal testida:

Ema: "Nora-Liis, kas issi on rohkem kutsu või kiisu moodi?"
Nora-Liis: "Kutsu moodi"
Ema: "Aga kas emme on kutsu või kiisu moodi?"
Nora-Liis: "Ei ole emme kiisu, ei ole kutsu. Emme on hoopis pastakas!"

Kevad

Nüüd saabus siis lõpuks kevad. Suure hooga ja tundub, et püsivalt. Rohi hakkab juba rohetama ja linnuparved saabuvad lõunamaalt tagasi. Päike on soe ja tahaks talvevammused kõige pimedamasse kapinurka peita.
Millega meie kevadel tegeleme?

Käime kala püüdmas:



Värvime munadepühal mune:





Sain ka valmis kampsuni, mis, kui nüüd täiesti aus olla, on esimene, millega 100% rahul olen. Mustri sain ühest Novitast, aga kogu tegumood ja lõige on mul enda kombineeritud. Lõngaks Novita Cloud, mida kulus umbes 8 tokki. See lõng on nii-nii pehme ja mõnus - 65% puuvilla ja 35% bambust. Vardad nr 3. Selline sinine värv on hetkel mu üks lemmikutest. Samuti on väga meeldima hakanud samblaroheline, millest varem midagi ei arvanud. Vanus vist selline :)
Mul ei olnud hetkel ühtegi kampunit ja ka poest pole meeldivat leidnud, nii et läheb kohe aktiivsesse kasutusse.

Tõbised liikvel

Me siin nüüd haiged.
Mina hakkasin reede öösel vastu laupäeva kl 3 paiku nii hullusti selga valutama, et läksin Erakorralise Meditsiini osakonda valuvaigistavat süsti küsima. Ibuprofeen ei aidanud... No ja loomulikult sain ma sõimata (miks ma enam ei imesta!), et miks ma perearsti juurde ei pöördu jne. Rõhutan veel, et oli reede öö vastu laupäeva.
Reedel ma kusjuures käisin perearstil, kes mulle antibiotsi välja kirjutas ja pakkus haiguslehte. No kus ma siis saan haiguslehte võtta, kui esimest nädalat uues kohas tööl... :) Palavikku õnneks pole, krõbistan 3 korda päevas 5 tabletti korraga ja loodan terveks saada. Õnneks ei ole perearsti kahtlustatud neerukive. Jumal tänatud! Ikka see kuramuse neeruvaagnapõletik, millega ma varem juba kolm korda maadelnud olen.
No ja Nora paranes oma silmapõletikust, käis nädala lasteaias, laupäeval sai 38 palaviku, pühapäeval oli juba parem... siis oksendas pühapäeval ja esmaspäeval ja tänagi 4 korda. Kõik, mida sisse sööb, tuleb välja. Nüüd üritan talle Selga küpsiseid anda, et laps energiat saaks. Miski okseviirus vist.
Ootame endiselt suve! Üks hirmus gripiepideemia pidavat Euroopas liikuma, loodame, et see siia ei jõua!

Selline on siis prillitatud vanemate laps :) Piimavuntsidega!

Et oleks soe

Talvel on mõnus kududa.
Isegi mu ema võtab vanaemarolli tõsiselt ja ei saa enam pidama :) Muudkui koob.
Nora-Liis sai vanaemalt külmaks talveks sooja villase kampsuni ja komplekti täiendavad sõrmikud. Lisaks veel ühed vahvad maasikavärvilised käpikud. Kahjuks on ilmad praegu nii soojad, et kampsun on veidi liiast paksu jope all, aga see on tõesti ilus! Ja kindad peavad hästi vett. Lasteaias järele proovitud :9



Lasteaia ruumid on jahedad ja seetõttu valmis Norale minu poolt üks vest. Kuna neiu on juba selles eas, et riideid valitakse, siis loobusin mõttest teha tavaline ühevärviline palmikutega vest. Tegin hoopis vahva krousäärise (õpetus viimases Käsitöö-ajakirjas) ja südamed. Nüüd on vest lapse lemmik ja ise olen ka rahul. Täidab eesmärki - hoiab soojas. Lõngaks G-B Jil - 100% villa, vardad 3,5.

Uued tuuled...

Jõulud ja aastavahetus möödusid meil mõnusasti, ikka Pärnumaal. Nora-Liis piilus esialgu jõuluvana emme jalgade vahelt, aga kui Vana küsis, kas siin peres häid lapsi ka on. Tuli kiire jah kohe vastuseks. Kingitusi sai Nora-Liis igasuguseid, aga kõige lemmikum oli jänkudega pehme roheline kapuutsiga dressipluus, mida magamise ajakski seljast ära ei võetud.



Aastavahetusel magas meie tütreke rahumeeli kogu ilutulestiku maha, kuigi raketid lasksime pea akna alt. Täitsa uskumatu kohe!

Maal oli õnneks õhuke lumekirme, sai kelgutada. Põhja-Eestis pole lund siiani ollagi. Täitsa puhas maa. Täna öösel oli Tallinnas -7, Jõgeval -20. Aga lumeta on need külmakraadid kuidagi eriti kummalised.

Jaanuaris asun ma tööle uuel kohal suurema koormusega. Seetõttu hakkasime Nora-Liisi aasta algusest lasteaeda harjutama. Esimesel päeval olime Noraga pool päeva, teisel päeval tulin 1,5 tunniks ära ja läksin enne lõunauinakut järele. Kolmandal päeval tulin ära peale hommikusööki ja neljandal jäi ta ise kohe hommikust alates lõunani. Seal käib vaid 6 last ja kasvatajad on väga vahvad, mistõttu norale väga meeldib. Lootsin hakata teda uuest nädalast õhtuni harjutama hakata, ent lapsel on nüüd tõsine silmapõletik, mis juba nädal aega ei näita taandumise märke. No ja järgmisel nädalal lähen juba tööle ja siis peab Nora jäämagi pikaks päevaks. Oh, need haigused on nõmedad! Kaks nädalat harjutamiseks ei tähendanud, et me sellest ajast nädala kodus haigena istume...