Värskas ujumas

Kui tiksun kaua samas rutiinis, siis saan kurjaks ja hakkan kaklema. Tga enamasti kisun tüli tühjast tähjast. Nüüd me siis kaklesime natuke ja selle tulemusena võtsin oma tatised lapsed ja abikaasa kaenlasse ja sõitsime Värskasse. Ujuma ja sööma ja ööd veetma. Ujusime, nautisime kohalikku kohvikut, magasime hotellis päevaund ja tulime õhtul enne ööd tagasi. No oma kodu ikka kõige kallim. Lapsed haigemaks ei jäänud, kuna nad ei külmetunud. Sealne veepark on eriti sooja veega ja hotell asus samas majas. Hotellis paraku ei antud beebivoodit ja kuna beebivoodita ei saa last suurde voodisse monitoriga magama jätta ja telekas toas oli pisem kui mu läptop, tulime tulema. Lootsime Tga kahekesi, kui lapsed magavad, hotelli kohvikus istuda või ujuda või jalutada, aga kus sa siis jalutad, kui lapsi pead valvama, et keegi maha ei kuku. No ja toas ei saa telkut ka vaadata, kuna silmad ei seleta ja nii me tulime. See Setomaa kant on väga ilus. Suvel tahaks kindlasti sinna avastama minna. Sanatoorium ise oli peamiselt piiritaguseid venelasi täis, aga üksteist me ei häirinud. Tore elamus ja rutiinile vaheldust kah.

Homme olen oma tatitõbistega kodus ja ravime end. Vahel tuleb mõtete defitsiit, mida nendega ette võtta. Eks nad toimetavad väga hästi ka omapead, aga mul on mingi kiiks, et ma pean ikka oma lastega tegelema ka. No ja siis ma tegelen :D Aga nad koos pigem segavad üksteist ja kui ühega tegelen, on üks omapead ja teeb pahandust või kui Noraga mängin, tuleb Lene segama. Üks igavene trall, mängud ju ei klapi. Aga saame hakkama.

Minu suurem armas nihverdis:

Ja pisem präntsik:

Hambata

Kirjutasin aasta tagasi  blogis, et hambaarst soovitas auguga tarkusehamba välja tõmmata.  Kartsin, et peale tõmbamist pean suure koguse valuvaigistitega  mitu päeva end tuimestama, sest valu on üüratu ja imetamise tõttu lükkasin protseduuri edasi. Auk läks suuremaks, aga õnneks ei valutanud. Eile võtsin julguse kokku ja käisin ära. No naljanumber ju! Mitte midagi ei tundnud. Süstid  olid veidi ebameeldivad, aga tõmbamise hetkest ei saanud ma isegi aru mitte. No ja nüüd on teine päev ja ma pole ühtegi valuvaigistit võtnud, sest valu pole.

Ehk mul vedas arstiga või hambaga või kuuseisuga, aga puurimine tuimestusega on hulka ebameeldivam kogemus. Soovitan soojalt ! :)))

Tehtud!

Ja saigi aasta täis!

Lene-Mai sai aastaseks! Palju õnne, kallis tütreke!



Sünnipäeva ajal olid kõik külalised haiged, seega tegutsesime oma pere ringis. Valmistasin porgandikoogi ja üritasin "kiisuks" kaunistada. Tuli küll äratuntav kassinägu, aga peaks veel harjutama. Kinkisime vanaema ja vanaisadega mitme peale laua ja toolid, kus mõlemal lapsel hea joonistada ja mängida. Esimese asjana leidis Lene, et superlahe ajaviide on ronida toolile, sealt lauale ja laual siis tantsu vihtuma hakata :) Natuke ohtlik, eks ole! Nüüd on meil toolid lauast kaugemal. Pisipiiga ronib ühele toolile, sätib end istuma, kõlgutab veidi jalgu. Tuleb maha ja siis võetakse sama aktsioon teise tooliga ette. Lahe ronimine ju! Kink võeti omaks.

Veel kinkisime ühe peene peavõru, mille lehv on sama suur, kui Lene pealagi, aga preilidel peab ikka aksessuaare olema. Ja armsad nukunõud. Las õpib sööma! :)



Igatahes oli meil üks tore pisike sünnipäev ja küll me pidutseme veel takkajärgi ka!

1-aastane Lene-Mai:

- sööb kogu aeg ja sama toitu mis ülejäänud pere, soolata toit muidugi. Kasutan palju muid maitseaineid ja ürte ja toit tuleb väga maitsev. Ei tunne vajadust tihti endalegi soola lisada. Tervisele on see vaid kasuks. Aga Lene-Mai jumaldab mu toite. Erinevalt Nora-Liisist. isu on pisemal kindlasti suurem kui suurel õel. Toidan teda sülest, sest söögitoolist ta lihtsalt ronib välja.

- oskab pepu ees kõrgelt maha tulla. Ise õppis, mina ei õpetanud. Muidugi peab teda igasugu servade juures jälgima, sest tal võib tulla mõte ääre peale istuda ja siis kukub ta loomulikult selg ees maha. Diivani peale ronib ka ise.

- jääb ise sekundipealt oma toas magama. Ja kui uni murdma hakkab, tuleb üks lõputu kisa, siis tuleb ruttu tegutseda ja laps voodisse panna. Magab ta meil kl 19.30 - 8.30. Ja teeb 3 h järel kaks tunniajast uinakut. Vahepeal magas ta hommikul kl 11ni, siis saime 1 unega päeval hakkama, aga enam mitte.

-ütleb "tiss" ja "mämm-mämm". Kõige olulisemad sõnad ka ju! Saab aru sõnadest "tule siia", "istu", "aiai", "ei", "kus on...", "lutt", "vesi", "süüa", "issi, emme, Nora" jne

-kõnnib täitsa vabalt sirgete jalgadega nagu laps ikka

-armastab tantsida

-kõik võimalik läheb suhu

-meeldib mängida igasugu häält tegevate leludega ja emme ehitatud torne lõhkuda, asju mänguasjakastist välja tuustida ja omaette tegutseda.

Karm tõde

Käisime täna kohvikus söömas.Küsisin ise arve, toodi see mulle sõnadega: "Palun, proua!". Et nagu, mis proua!?!
No ja siis tankisin autot. Minu ees järjekorras olid mingid venelastest kahtlased arminäod, kes midagi mu kohta kommenteerisid, aga kuna ma vene keelt ei tonka, siis ainus, millest ma aru sain, oli: "Daragaja šenšina"... Et siis taas nagu, mis?
Ma olen enda meelest siiani 17 ja kõik see naiseks olemine ja prouatamine ei istu kohe üldse. Hirmus võõras tundub. Ma ise arvan küll, et ma täitsa neiu nooruke veel :) Aga tuleb vist harjuda, kui sõrmus sõrmes, mees käevangus ja kaks pisikest ümber tiirlemas.
Karm reaalsus!

Mis meil siin toimub

Jõulud on nüüd möödas, aastavahetus ka ja elu kulgeb taas rahulikus rütmis. Jõulude ajal olime jõululaupäeval Tallinnas vanaisa juures ja pühade ajal maal vanaema ja teise vanaisa juures.



Rahulikud jõulud koos sugulastega on meie pere traditsioon ja olen siiralt rõõmus, et meil on palju inimesi, kellega tähtsatel pühadel kokku saada. Nüüd koguni kahes kohas, küll eesti eri otstes. Ehk täitub kord me soov  kõik armsad jõulude ajal meie poole korraga kokku saada. Ehk kunagi...





Vahepeal põikasime ka Otepääle möllama. No see loodus seal on fantastiline!





Aastavahetusel olime Tartus. Sõime ja jõime, vaatasime telekat, põletasime säraküünlaid ja imetlesime kuuske ja rõdukaunistusi. Lene-Mai läks oma rutiini järgi kl 8 magama, Nora-Liis sai loa esimest aastat kaua üleval olla. Lene-Mai ärkas samuti ise 15 min enne südaööd ja nii pakkisime end kõik sisse ja läksime katuseterrasssile ilutulestikku vaatama. See oli  vägev! Kõik said osa!

Aga nüüd möödub aeg uut pidu planeerides. Väike preili saab õige pea aastaseks ja mul mõlgub mõttes nii mõndagi. Kurb on muidugi see, et pool meie lõbusast seltskonnast ei saa peole tulla - kes ei taha vanuse tõttu talvel pikka maad sõita, kes on haiged, kes jageleb ülejäänud suguvõsaga, kes on välismaal.... Aga siiski, pidu tuleb uhke! Kringel on tellitud, T lubas isiklikult salati tükeldamise enda õlgadele võtta, minul on plaanis üks kiisutort ette võtta. Paar päeva tagasi küpsetasin ciabattasid ja tegin ürdivõid, et kas sünnivad süüa, kui neid pakun ja oh, kui head tulid, seega ka need lähevad sünnipäeva lauale suupooliseks.



No ja siis snäkki-värki juurde ja pidu võib alata :) Pool kingitust on auto pagasnikus ootel ja teine pool saabus vist täna Tallinnast Tartusse. Eesti on ikka nii väike, otsi oma soove nagu nõela heinakuhjast. Nora-Liis igatahes ei jõua õe sünnipäeva ära oodata. Loeb kalendrist iga tunni järel päevi. Lene-Mai ei saa veel asjale pihta, aga küll õigel päeval on temalgi huvitav.

A ja veel... nüüd olen ma vist ehtne koduperenaine. Vabal ajal koon, küpsetan ja ...kmmkmm... käin trennis. Koon ma nagu ehtne vanaema. Viimase poole kuu jooksul on Lenele valminud öökullidega vest, uus müts, kuna vana oli lootusetult väike ja mahakudumisel on pontšo kevadeks.



Täna, kuna T oli kodus ja aitas lapsi vaadata, tegin ühe superhea kanapitsa.  Parimad ja kiireimad pitsapõhjad saab Vilma pitsapõhjapulbrist. Kuna T armastab õhukesi pitsapõhjasid, siis teen poolest pakist pulbrist korraga plaaditäie. Siis jääb mõnus õhuke põhi. Peale läks mu ema tehtud viimase peal letšo (sibul, paprika, tomat), praetud kanafileetükid karriga, värske basiilik ja juust. Nämm-nämm... Lene-Mai on nüüd meil preili. Tema oma titepüreede peale hakkab solvunult kisama, pitsat tahtis noh. No ja kuna ma ilma soolata teen viimasel ajal süüa, et Lene ka saaks, siis ta meie toidu peale enamuse ajast ongi. Teised saavad hiljem soola juurde panna ja tegelikult, midas vähem soola meilegi, seda parem. No ja siis magusaks tegin ühe jõhvika-martsipanipidusaia. See tuli ka väga mõnus. Jõhvikad on pärit mu ema usinate sõrmede vahelt :) Aitäh! Aga hirmus hapud on nad!!!  Martsipaniga koos saia sees olid aga hirmus head. Retsepti sain siit: http://liisil.blogspot.com/2011/01/martsipani-ja-johvikatega-pidusai.html

No ja siis käisin täna veel trennis ka. Olen kaks kuud käinud 2-3 x nädalas trennis Bodypumbis. Üritan trenniharjumust sisse juurutada. Ja lõõgastab üks õhtune trenn superhästi. Mõtted lähevad lastelt eemale ja teed midagi vaid endale.  No ja suvi tuleb...  Igatahes on figuur  palju parem. Jätkan samas vaimus. Õnneks käib ka T trennis, nii me siis õhtuti vahetustega spordime.  Nädal tagasi hakkasin ka toiduga piiri pidama ja kilod kukuvad. Elu on lill, eks ole!

Nüüd ma siin surisen oma lihaseid ja tinistan armsa abikaasaga imepisikest pokaali veini. Ilusat õhtut!