Hanna-Loore 7 täis

Hanna-Loore sai 7 kuud nooreks. Istub, tõuseb toe najal püsti ja käputab mööda maja ringi. Suur huvi on ahjupuude ja kamina vastu. Tulevane pottsepp?
Kaalu on umbkaudu 9,7 kg ja suus 2 hammast. Laliseb ja jutustab omas keeles, ikka "Ei-ei-ei, ei-ei-ei"
Ööuned on täitsa hullud olnud - ärkas kaisus iga 30 min tagant, magas vaid tiss suus, mistõttu harjutame teda praegu oma voodisse magama. Magamajäämise nutt on pikk, ent juba esimesel ööl ärkas ta vaid 3 korda. See on vist esinmene öö nende 7 kuu jooksul, mil olen nii palju magada saanud ja ei ole pidanud sundasendis lebama. Täna on teine öö, vaatame, loodame!
Sööb ta meil putru ja näputoiduna keedetud juurvilju (brokkoli, kartul, porgand), maitsta oleme andnud kanaliha, forelli. Puuviljad maitsevad ka - banaan, õun, pirn, hurmaa. Püreesid juurviljadest ei võta. Lutsutagu siis ise palju tahtmist on.
Rinnapiima saab niipalju kui soovib. Loodetavasti edaspidi siis öösel 2-3 korda senise 30 korra asemel :S.
Hanna-Loore on igati rõõmus aktiivne triksis-traksis tüdruk. Väga-väga armas ka!

Esimene hammas

Eile, see on siis 6 kuu ja 4 päeva vanuselt, lõikus Hanna-Loorel esimene hammas. All keskjoonest vasemal. Tundub, et see hambatulemise valu oli teda pikalt seganud, sest täna on tipsil hulgaliselt uusi oskusi varnast võtta ja naeru tuleb laginal. Hanna hakkas täna  end tugede najal põlvili tõmbama, käpuli edasiminek on juba hulka kergem. Isegi istuli hoiab end tänasest veidi aega käte abita.

Hanna-Loore teab ju, et 4. novembril ootab linnapea meid hambalusikat vastu võtma. Siis on ikka uhke tunne, kui hammas ka ette näidata :)

Paar päeva on ta nüüd saanud kõrvitsat (väkk!), kartulit ( veidi vähem väkk!), brokkolit (issand ja te tõesti sööte seda???), kurki (käib kah!) ning õuna ( anna veel!!!!). Putru saab ka õhtuti (Hippi riisipuder õunaga) paar ampsu. Rohkem ta vanemate meeleheaks pole nõus!

Hanna-Loore 6-kuune

Hanna-Loorel täitus 6 kuud hoopiski Riias. Kui esimesed 3 kuud meie laps ei nutnud, siis nüüdseks on ta õppinud pisut iseloomu näitama. Õed õpetavad... Kui hambad teevad liiga, tuleb jorri ja kui õiglus pole jalule seatud, riieldakse "at-at-at-aa".
Kõige armsam on aga see, kui emme-issi-õdede silma alla sattudes tuleb sekundiga näole miljonidollari naeratus. Küll veel hambutu, aga seda armsam! No need on need hetked, mille nimel tasub elada!
Oskustest - keerab igatpidi, roomab tagurpidi, käpuli ajab ka ja üritab edasi manööverdada (siiani veel tulutult). Istuma ajamine saab vast nädalaga selgeks, juba on peaaegu käpas. Nn merineitsiasend on lemmik! Lemmikmänguasjad on sellised, mida saab kätte haarat ja kolistada. Juhtmed ja puldid loomulikult ka :) Mänguasju haarab, lutti üritab ise suhu saada ja emme tiss on siiani kullast kallim. See läheb iga kell igas asendis ja on parim lohutus kui hambavalu liiga teeb. Rpa lutipudelist ei lähe kohe üldse ja püreesid võime ka ise süüa. Pakkunud oleme kartulit ja kõrvitsat, no nagu sinepit söödaks. Näoilme on vastav :) Kurki ja õuna lutsutab õnneks küll. Me ei anna alla ja seda "sinepit" söödame aga edasi, küll harjub.
Riided on enamuses juba nr 80, sest meie nups on parajalt potsu ja nr 74 on lihtsalt..."kitsas". Kaalu-pikkuse saame teisipäeval teada. Tõenäoliselt ta 74 cm ligi on ja umbes 9,5 kg raske. Juuksed on tihedamaks läinud.
Päevareziim on selline, et ärkame u 8 paiku ja tuttu läheb ka kaheksa paiku. Päeval on üks pikem uni, mis võib ka pooleteise tunnisesk venida ja kaks 40 min und. Ööd on nii ja naa. Kui ei vea, siis ärkab iga tund, kui veab, ärkab kahe-kolme tunni järel. Päevaunede ajal olen asendanud enda lebomise hoopis väljaskärutamisega. On endal pea selgem ja lapsel kasulik värske õhu kuur ka.

P.S. Värsked mõõdud: 73,5 cm ja 9,2 kg.

Minipuhkus Riias

Koolivaheajal käisime Kubijas mõnulemas, lapsed käisid Tga 4d kinos ja vaheaja otsustasime eksprompt lõpetada Riias.
Reedel lõuna paiku startisime ja saabusime tagasi pühapäeval. Kuna see mõte tuli väga äkki, siis booking.comis oli suurepärane pakkumine kaheks ööks 4 tärnises Wellton Terrace hotellis, Art Nouveau piirkonnas. Sealkandis oleme varemgi ööbinud.
Reedel jõudsime kohale pimeda saabudes ja oi, ma olen uhke. Sõitsin ise terve tee. Kardan väga Riia liiklust, aga hakkama sain. Tänu oma truule sõbrale Sygicule! Ju need autojuhigeenid on ikka pärandunud. Kui arstiametist saab kõrini, hakkan rekkajuhiks :)
Reedel kobisime oma kompsudega siis 4. korrusele, kus meie päralt oli apartement kahe toaga ja kõikide mugavustega. Korrus kõrgemal õhtustasime ja oligi öö.
Öö oli hirmus :) (vt edasi).
Peale mõnusat hommikusööki suundusime vanalinna. Ilm oli tõeliselt krõbe.

Võtsime DoubleCoffest soojad mahlakokteilid ja jalutasime kesklinnas kanali (?) ääres.

 Tõeliselt ilus on Riia! No ja kui külm juba põski näpistas, oli mõte eesootavast kuumast saunast oi-oi, kui hea. Hanna-Loore tegi värske-õhu-uinaku meie jalutuskäigu ajal. Peale seda mõnulesime Wellton Spa hotelli spas. Suuremad lapsed ujusid basseinis, meie mõnulesime pisikesega mullivannis. Kuna me massiga peale lendasime, meid on ju koguni VIIS!, kadusid kõik teised rahuarmastavad onklid ära. Sain omale paar vaikusehetke saunades. Kui oleks veel tunnikese massaazi saanud, siis oleks viimase 6 kuu magamatus pühitud :) Aga ju siis polnud ette nähtud seekord.
Hanna-Loorega meil reisi ajal väga hästi ei läinud. Ta oli väga tubli ja autosõidud möödusid suurepäraselt, ent hambad teevad liiga ja ööd olid väga-väga rahutud. Hommikuks olin läbi kui läti raha. Õnneks on mul suurepärane mees, kes veidi siis lapsi vaatas, kui ma silmi lahti kangutasin ja kanget kaela päevavormi keerutasin.
Wellton Spa hotelli kõrval avastasime superhea ja väga odava bistroo nimega Pipars Bistro. Soovitan soojalt! Valik oli meeletu, hinnad naeruväärselt soodsad ja asukoht vanalinnas.
Seejärel väike uinak, T jalutas suurematega ümberkaudses kvartalis ja õhtu lõpetasime oma hotelli katuseterassil õhtusööki nautides.

Pühapäeval hakkasime end juba varakult tagasi asutama, et valges koju jõuda. Väike vahepeatus Valga Hesburgeris (kus meie burksivastased lapsevanemad muidu kunagi ei käi :)  ) ja kodus taas saun, mõnus kiire hakklihasupp burksi peale ja õhtune näosaade. Nii hea on kodus olla! Selline paaripäevane äraolek mõjub pea sama hästi kui nädalane reis!

Valmistume talveks

Hanna-Loorele valmisid "Uggs-id". Muster Ravelryst, lõng Novita Wool, vardad nr 3,5.

1. september 2014

Eile oli meie peres väga tähtis päev. Nora-Liis alustas kooliteed.
Aktus TTGs oli väga vahva. Ei olnud haudvaikus, kõned olid mõnusad ja nalja sai ka. Nora-Liis leidis varasemal tutvumisõhtul omale toreda sõbranna ja oli veidi pettunud, et ta 1. septembril teda pinginaabrks ei saanud. Õnneks laabus kõik 2. septembril ja nüüd jagab ta pinki vahva tüdrukuga.
Aktusel käisime ilma Lene-Maita, kes lasteaias tarkusepäeva tähistas. Nora-Liis oli väga õhinas, oli ta ju päevi lugenud. Peale aktust rõõmus ja rahul, elevusega uusi koolipäevi ootamas. Klassis jagati kätte abbitsad, kuna esimesi klasse oli neli ja aktus oleks liiga pikaks veninud.
Tänane esimene koolipäev oli tema sõnul lahe. Oli mate, emakeel ja loodusõpetus. Kõik tunnid meeldisid ja söök oli ka hea :)
1. septembril oli ka muusikakooli aktus, mis toimus kontserdi vormis. Koos Nora-Liisiga astusid muusikakooli ka tema pinginaaber ja 3 sõpra lasteaiast. Tartu on väike :)  Pidulikult anti kätte päevikud ja tutvuti oma õpetajatega. Nora-Liisi klaveri ja solfi õpetajad tundusid toredad.
Logistika on meil hommikuti igatahes uhke. Esmalt ärkavad Tiit ja Nora-Liis, söövad, siis hiilin mina Hanna-Loore kõrvalt patse punuma ja viimast lihvi andma. Tiit viib Nora kooli. Vahepeal ajan mina Lene-Mai üles, paneme riidesse, siis viib Tiit ennast koos Lene-Maiga lasteaeda ja tööle ja meie jääme Hanna-Loorega omi toimetusi tegema. Kl 12 paiku kui tunnid lõppevad, jalutame Hannaga Norale vastu ja siis koos koju. Õhtul tuleb Tiit koos Lenega. Muusikakooli päevadel on veidi keerulisem, aga see selleks.

                                                                         

Aulas

                                                                 Esimese õpetajaga

                                                     Muusikakooli direktoriga kätt surumas

Hanna-Loore 4-kuune

Mõõdud 68 cm ja 8,5 kg.
Hanna-Loore on nüüd jutukam ja oskab nõuda süüa, kisada, kui on uni. Hea laps on ikka.
Päeval magab 3-4 und 40 min - 1,5h korraga. Hommikuti oli äratus kl 9 paiku ja ööunne läks kl 20 ajal.
On pikalt kõhuli, haarab mänguasju, topib kõike suhu.

Naeratab ja naerab, võõrastab. Nora-Liis on suurim sõber. Temaga jutustatakse, tehakse nalja, Nora-Liis hoiab teda palju ja armastab teda naerma ajada. Aga enne magamaminekut sobib ainult emme, mis mind veidi kurnab, aga kõik läheb üle...
Rinnaesine on kogu aeg märg ja rusikas suus, enne öist und tuleb ka nuttu, ju hambaalged sügelevad ja teevad haiget. No ja varbad on ka suus :)

Hanna-Loore 3-kuune

Hanna-Loore sai vahetult peale lõunamaalt naasmist 3-kuuseks. Mõõdud 7,7 kg ja 65 cm, pea 42 cm.

Arsti juures kiideti, et see laps arvab küll, et on hulka vanem - pöörab juba ise seljalt kõhuli, hoiab tublisti pead. Naerab, kui kaenla alla musitada ja on lihtsalt üks vahva sell. Kui tuttav nägu vaateväljale ilmub, on suu kõrvuni. Jutu asemel on pigem kurguhäälne tatimullitamine :)

Peale teistkordset rotavaktsineerimist, oli meie "laps, kes kunagi ei nuta" kui äravahetatud - röökis meeleheitlikult valunuttu ja nii õhtu otsa. Õnneks ööseks läks üle. Nii kahju oli. Aga muidu on ta tõesti ideaalne beebi, kes lihtsalt ei nuta. Kärus (meil nüüd suvekäru kasutusel) lepib ilusti ka ärkvel olles ja kõik käigud saab koos tehtud.

Vanniskäimist arrrrrmastab! Vesi lendab kahte lehte, suu on kõrvuni ja kõrvalseisjad läbimärjad.



Omad inimesed tunneb ära, võõrast arsti võõrastas, siis kiskus suu looka.

Nora-Liis on super õde, kantseldab, kussutab ja tegeleb. Lene-Mai on veel vähe tormakas, teda peab tagasi hoidma, et tahtmatult haiget ei teeks. Tõenäoliselt saavad tulevikus mängukaaslase küll pigem Lenest ja Hannast.



Päevaunesid on 3-4, need sellised nirud, 40-minutilised. Kui end kõrvale sätin ja sahmimise peale lutti või tissi annan, õnnestub õnne kor
ral uni 2-tunniseks venitada.

Ärkame kl 9.30 paiku hommikul ja õhtuunne jääb poole 10 ajal õhtul.

Rhodos

Täiesti eksprompt sai ettevõetud reis Rhodosele. Olime lõunamaareisi kaalunud pikalt ja lõpuks, kui vaagimisest ja kaalumisest villand sai, tuli reis lihtsalt ära teha. Olime Tga vahepeal kahekesi käinud nii Dublinis kui Milanos nädalalõppe nautimas, aga hing tahtis ikka lõunamaapäikest ja lebo. Kodune stress - korista, lõbusta, tee süüa, hakkas ka ajudele ja selline mõnulemisreis aitab sel puhul hästi mõtted mujale viia. Tagasi tulles on vaatenurk teine ja saab taas uue energiaga kodusesse ellu sukelduda.

Mida siis Rhodose kohta öelda? Inimesed on supersõbralikud, hoolivad klientidest ja lastest. Oma retkel mäe otsa Liblika orgu põikasime läbi suvalisest külapoest, kus oli müüjaks inglise keelt mitte valdav ja paari hammast omav kohalik vanamees. Kehakeelega sain kõik selgeks tehtud, mida otsin (kummelitee näiteks) ja papi pani veel reisu peale meile kaasa kommi ja mulle ja Tle maisvad magustoidupaketid (ilma rahata!).

Falirakis turistide promenaadil käisime korduvalt ühes tavernas söömas, kus omanik meid rõõmsalt teenindas, juttu käis ajamas ja teisel korral, kui toiduga kauem läks, käisid kelnerid lastele, kes nihelema kippusid, laule laulmas, kreeka keelt õpetamas ja nalja tegemas. Kliente hoitakse, sest ärid on pere omanduses ja igast kliendist sõltub nende sissetulek. Seega loodetakse, et sa ka teist korda tagasi tuled.
Kreeka toit on mmmmmaitsev. Korduvalt arutasime Tga, et ka Tartus võiks olla Kreeka restoran, kust saaks toitu kaasa tellida. Moussaka, dolmas, souvlaki, jogurt meega, pitad...mmm.... Mitte vürtsikad, aga väga hästi maitsestatud. Kreeka salat oma mahlaste tomatite ja magusate sibulatega oli hoopis erinev Liblikate oru mäe otsas kloostris, kus maitsestamiseks oli kasutatud lisaks oliiviõlile veel miskit, mistõttu salat hoopis uue nüansi sai. No igatahes nautisin söögikordi väga.
Loodus oli nagu ikka... kuiv ja igerik, kaljud, kitsed :) keset mägiteid, sinine-sinine Vahemeri, mis värviga küll peibutas, ent soolasusega peletas, hirmpalav keskpäev ja mõnus pidev briis.
Saar iseenesest oli räpasem, kui Kreeta ja seetõttu väga ei paelunud. Palju pooleliolevaid/mahajäetud maju ja prügi. Samas Rhodose linn ise oli täiesti vaimustav ja teinekord keskenduks just sellele, sest laste tõttu jäi vanalinn veel põhjalikult avastamata.

Lapsed olid super reisisellid. Lennusõidud kulgesid täitsa rahulikult, Hanna-Loore tegi üleväsimusest tagasilennul startides paariminutilise kisa, aga see oli ka kõik.

Omamoodi meeldejääv oli logistiline hullus. Lennuk maandus tunniajalise viivituse tõttu öösel veidi enne kl 2. Taksoga läks aega ja oma autoga startisime Tartu suunas kl 3. Uni oli meeletu ja plärasin terve tee, et Td üleval hoida, tema juhtis. Kl 5ks, kui päike tõusis, jõudsime koju. Lapsed muidugi magasid terve tee. Super reisikaaslased.

Et siis polnud midagi hullu. Patareid on täis laetud ja mõneks ajaks reisikihk summutatud.

Tulevased moedisainerid?

Anna lastele tükk kangast ja pooleks päevaks on tegevust!





Ja lehelugemine on ka populaarne:

Hanna-Loore 2-kuune

Taas üks kuu on möödas ja Hanna-Loore on väga tubli. Sööb ja magab. Ütleme nii, et kolmandal korral õnnestus. Ehk kui kahe esimese lapsega oli 3 kuud gaasiralli - kolm esimest kuud nad karjusid tunde, siis Hanna-Loore ei nuta üldse. Või noh...ainult siis kui emmet juures pole ja issi temaga hakkama peab saama, aga seda mina ju ei kuule. Kui mina olen kohal oma piimavarudega, siis on õnn ja õndsus meie õuel.

Juurde on võtnud Hanna viimase kuuga üle 1600 grammi ja kasvanud tublid 5 cm (63cm pikk). Vaadates kuidas mõni laps on 6-kuuselt samade mõõtudega... no meie Lene kasvas samuti beebina mühinal. Meil on hästi kasvavate laste geen :) Aga turvahälli ma temaga vedada ei jaksa, see on kokku oma 9 kg. Õnneks on mehed ilma loodud oma suurte biitsepsidega.

Hanna-Loore naeratab, koogab vastu ja on lihtsalt väga-väga armas laps.

Päeval magab u 30-40 min kaupa. Ööunne läheb kl 22 paiku ja ärkame kl 11 ajal. Enne ärkamist ta muidugi ägiseb ja punnitab ja puuksutab kl 6 alates, see on ka põhjus, miks ma hommikul varem üles ei saa. Ma ju kuulen kõike.

Kui öösel ta paar nädalat tagasi sõi vaid 2-3 korda, siis nüüd sööb sagedamini. Käisime mu vanemate pool jaanipäeva pidamas ja Tallinnas seiklemas ning tõenäoliselt lõi see rütmi sassi. No pole hullu.

Igal juhul on tutvus pisikese kuu noorema Jan-Erikuga ka tehtud. Kuuga areneb laps selles vanuses tohutult. Mul on juba ununenud, et meie Hanna-Loore ka nii pisi oli alles.

Suvi meie õuel

Suve algus on Lõuna-Eestis olnud tõeliselt kuum. Paar nädalat lausa 30 kraadist palavust. Hetkel jälle naudime vihma ja jahedust, aga just vaheldus on see, mis teeb Eesti kliima vahvaks. Kunagi pole igav ja riided kapis saavad tihti tuulutust.

Laulupeoline

Nora-Liis käis 7. juunil Tartu laulupeol. Mina chillisin sel ajal pisikesega kodus, Lene ja T käisid Norat ergutamas ja kuulamas. Oli olnud väga võimas kogemus. Nüüd on meie perest laulupeol osalenud juba 2 liiget, mina pole sinna sattunud, Lenel ja Hannal veel aega.

Pärja jaoks käisime tund enne peaproovi mööda kraavikaldaid karikakraid otsimas. Jõudsime!



 

 

Hanna-Loore 1-kuune

Hanna-Loore sai paar päeva tagasi 1-kuuseks. Pisikesest nublust on kasvanud tegus tita - naeratab tahtlikult ja tunneb emme juba häälest ära. Koogab ka ehk siis üritab rääkida - "gaa-gaa" kuskilt kurgupõhjast.

Kuna ta on suur tissisõber ja oleks tissi otsas 24/7, siis enam issiga omapead ei lepi. Vale inimene ju! Kui esimestel nädalatel sai 2h oma käike teha ja asju ajada, siis beebi issiga kaksi kodus kisab kogu aja, kuni ma koju jõuan ja tissi suhu lükkan :) Aga ei saa pisikest süüdistada, sest emmepiim on ehtne vahukoor - kuuga on Hanna-Loore kasvanud 5 cm ja kaalu juures üle kg (58cm pikk ja 4980g raske). Sellise kosumise peale peabki sööma ja mõnulema. Suuremad õekesed tahaks väga titat sülle ja tegeleda, aga kuna ma temaga enamuse ajast chillin-söödan, siis vast 3-kuuselt tahab ta peale tissi ka teistega suhelda :) Hetkel on emme kogu maailm ja nii see peabki olema!

Päevakava on meil segane ja sassis. Kuumade ilmadega olime jahedas toas, aga ega ta siin suurt ei maganud. Nüüd on jahedam ja teeb toas 2-3 2h und ja lisaks pooletunniseid unesutsakaid peale sööki. Öösel sööb läbi une, nii et ma ei teagi, kui tihti. Igal juhul saan öösel ise piisavalt magada ja tundub, et tema ka. Ärkame kuskil 9 paiku ja ööunne kolime kl 22-00 vahemikus. Ringi tuuseldada veel kuskil ei saa just selle suure tissitamise pärast, aga küll jõuab.

Gaasiralli käis meil hoolega ja ägedalt, kuni D-vitamiini ja jogurtisöömise ära jätsin. Vaatame seda vitamiini asja. Peaks andma, aga kui laps ööpäevaringselt röögib nagu rattal.... Oleme vast isegi ilma üles kasvanud ja jätaksin ära vaid 3 kuuks, kui lastel hullemad gaasid.

Plaanis lähiajal beebsule pass teha, passipilt sai selline:



 

Tulevane koolilaps

Nora-Liisil oli mai lõpus koolisaatmisepidu. Duubel 2. Eelmisel aastal oli meil mõlemal Tga hinges halb tunne, ei tundunud õige. Jätsime lapse veel aastaks lasteaeda ja nüüd on kõik õige. Nora-Liis on aastaga palju küpsemaks saanud ja täitsa valmis koolitüdruk. Loeb juba päris kenasti, arvutab 20 piires. Matemaatika on lausa lemmik. Kirjutamises lähevad tugevad ja nõrgad konsonandid valesti, aga eks see ole harjutamise asi. Õhtul sõime kodus head rabarberikooki, imetlesime lilli ja käisime vanalinnas jalutamas.

Peol lauldi-tantsiti. Üks ajajärk saab elus läbi. Täna õhtul lähen kooliga tutvuma, tehakse väike tutvustav kogunemine lapsevanematele.

Aga siin on meie piduline:

Emadepäeva üllatus Lenelt

Täna olid lastel üle pika aja lasteiapäev. Lenel on õhtupoole emadepäeva üritus, kuhu ma minna ei saa, seega tõi T ta lõunast juba koju. No ja tuli ta siis üllatusega emmele - terve hommiku olid maalinud. Kaisupadi!

Nii armas!

Lisaks saime kätte fotograafi tehtud pildid! No küll need tütred kukuvad meil hästi välja :)

Näpud mulda!

Täna tegime veidi aiandusšoppingut ja tõime koju aeda kaunistama kaks tuhkurenelat, 6  Senga Sengana maasikataime ja pereõunapuu. Maasikataimed on juba rõdukastidesse istutatud, sest püsiva peenra asukoha suhtes käivad meil veel mõttetalgud, aga marjuju tahaks. Eile istutasin ka kaks rippmaasikat kasti. Kastid saab talveks keldrisse viia, siis ei külmu juured ära. Enelad sai T maha istutada ukse kõrvale. Perepuu saab ka ehk mulda. Tahaks väga minna järgmisel laupäeval Türi lillelaadale.

Hanna-Loore tegi täna õues maksimumpika une, esmalt käisime aianduskeskuses ja siis tõstsime õue vankrisse, kus ta rahumeeli edasi magas kl 13-19. Arvestades, et ta terve tänase öö tegi tralli, pole ka ime. Millalgi tuleb ju uni täis magada.

Suuremad tüdrukud on terv õhtupooliku naabrilastega õues mänginud. Meil siin kaks tüdrukut -  ja 6a. vanad ja kaks poissi 2 ja 4a., kellega mängida. Väga vahva! Lapsepõlv nagu Bullerbys!

Sülitan kolm korda üle õla

Täna oli esimene öö, kui Hanna-Loore (jah, meie pisike sai omale nime!) terve öö jutti magas. Loomulikult oli öö pikitud söömis- ja kakamispausidega, aga ei olnud tundidepikkust kisa nagu kõigil eelmistel öödel. Ka kahe eelmise tütrega mäletan, et esimesed 2 nädalat olid päris hirmsad, kuna laps öösiti lhtsalt röökis. No ja kuna kolm on kohtuseadus, siis see mind seekord enam ei loksutanud. Aga nüüd....esimene vaikne öö. Juhhei!

Vaatab, mis tuleval ööl saama hakkab.

Praegu on tibi igatahes vannitatud, mütsike peas ja tudub magusasti oma 3 -tunnist iluund. Sööb ta meil päeval iga 3 h tagant ja öösel...vist kogu aeg? Sest ma jään ise teda söötes magama ja nii me koos siis sööme/söödame/magame.

Sünnikaal on igatahes tänaseks tagasi (kaalulangus sünnijärgselt oli 5%), nii et selle üle kurta ei saa. 

Kroonika huvides mainin, et äia kingitud Robusta pargiroos sai täna maha istutatud. Mina kui äsjasünnitanud hädine naine brigadiirisin abikaasat, kes usinasti kaevas-kastis-muldas, aga maha me ta saime. Vaatame siis suvel, kuidas  nende õitega jääb. Sügisel maha istutatud 3 sorti kevadlilled (tulbid ja miskit veel ja siis veel miskit - no üldse pole meeles) on hoogsalt lehed välja ajanud, isegi õiepungad paistavad. Ootame-vaatame. Naabritel tulbid ammu õites, aga ehk meil see alguse värk.

 

Värske ilmakodanik

Meie pere pesamuna sündis 26. aprillil 2014. Nimi on veel mõtlemisel, aga ta on NII armas!