Laual rätiku all lõhnab leib

Tegin täna oma teise leiva. Kunagi, kui esimese leivaga maha sain, jäi see seest nätsaks ja väljast kõvaks. Kogusin aasta julgust ja proovisin nüüd uuesti. Lõunakeskuse taluturult sain juuretise, retsepti internetist. Kerkis mis kole. Vannitoa põrandaküttega põrandal on väga hea eeltaignat kääritada ja leiba kergitada. Lisasin päevalilleseemneid, seesamiseemneid ja küüslauku. Turult ostetud küüslauguleib oli mu lemmik. Proovin nüüd ise! Unustasin alul veevanni ahju panemata. Poole pealt tuli meelde, siis parandasin vea.

Nüüd jahtub soe leib saunalina sees, lõhna  terve tuba täis.

Õhtul saab maitsta! Mmmmm...

 

Oiii! See leib tuli suurepärane. Vä-ga hea!

Panen siia edaspidiseks retsepti ka kirja:

0,5 l sooja vett + juuretis + 6 korraliku kuhjaga spl rukkijahu. segan korralikult ja umbes 12 tunniks käterätiku alla kerkima. 12 h pärast võtan sellest eeltaignast juuretise ning panen samasse karpi (vahepeal ei pese karpi). lisan 2 tl meresoola, 100g pruuni suhkrut (T sõnul võiks veidi vähem panna), seemneid, küüslauku ja siis paari lusikatäie kaupa rukkijahu, kokku ~10 kuhjaga spl. määrin leivavormi võiga. taigen vormi ja niiske käega silun siledaks ning torkan 2-3 auku sisse. soojendan ahju 250 kraadini, veekauss veega ahju. 2 tunni pärast keeran  ahju 230-le ja pistan leiva ahju. küpsetan 230 juures 20 minutit, siis 220 juures 15 minutit, 200 juures 15 minutit ja siis 175 juures 25 minutit.
leib ahjust välja, kõik küljed määrin taluvõiga ja keeran köögiräti sisse. selle omakorda saunalina sisse ja jätan tunniks-paariks jahtuma.
kilekotti ei pane, käteräti sees seisab pehmena vähemalt 6 päeva.

Lene-Mai kasvas titast tüdrukuks

Taas üks pisike tähtpäev. Lene-Mai on nüüd 10- kuune. Pikkust 76,5 cm ja kaalu 10,2 kg. Nora oli sama vabnalt enam-vähem sama pikk, ent kilo kergem. Pikad tüdrukud mõlemad. Käib ta ka ametlikult. Vabalt kuni 10 sammu, aga aeg-ajalt tuleb käpuli ka. Nii on veel kindlam. Aga arvan, et nädala pärast on käputamine ununenud ja piiga jookseb ringi. Nii emmekas kui eelmisel kuul ta ka enam ei ole. Natuke ikka, aga see käib asja juurde!

Harjutamise ta oma voodis magama ja öösel ta enam ei söö. Minu rõõmuks magab ta päeval kaks und mõlemad 1,5 tundi endise 40 min asemel. Päeva rütm on selline, et kl 8 tõuseme, siis kl 10-11,30 tudub. Kl 12 lähme tunniks õue. Kl 14.30 - 16 on järgmine uni. Kl 17-17.45 umbkaudu oleme õues, käime lasteaias. Ööuni saabub kl 20.

Vahva, et ta suudab end juba arusaadavaks teha. Saan aru, kui tal on nälg või siis uni või tahab ta lähedust. Varsti hakkab Lene rääkima... "Mämmämm" on juba igapäevane. Üldiselt on ta endiselt naerupall, kes kärus ringi sõites vastutulijaid võlub. Isegi tiinekad jäävad temaga kudrutama. Väike südametemurdja!

Kaks sõbrannat

Lene-Mail on  väike sõbranna. Täpsemalt öeldes peaaegu sama väike kui Lene. Lene on 1 päev vanem kui Melinda. Praegu nad alles harjuvad üksteisega ja suurt koos ei mängi. Aga tublid on mõlemad ja käimine on Melindal vaat et selgemgi kui Lenel. Ja üksteist on ikka tore uurida, ehk on paari kuu pärast juba lõbusam koos tegutseda. Sellised pisikesed tirtsud siis:

Nora-Liisi sünnipäev jätkub

Lasteaias pidas Nora-Liis sünnipäeva:



Onu Eric käis õnne soovimas. Imetlesime Ericu uhket vinget autot ja kingitud puslest leidsid mõlemad tüdrukud rõõmu:

Õhtu poole tulid vanaisa Märt ja tädi Urve, kes meile pikemaks jäid. Olete alati teretulnud! Väga vahva seltskond! Ja pidu jätkus...

Järgmisel nädalavahetusel käis sünnipäeval Nora-Liisi suur sõber Fred väikse Stellaga:

Pidasime Nora sünnipäeva vist kuu aega jutti igal nädalavahetusel. Sellist pidu pole siin mail veel nähtud!