Koristamine on üks mõttetumaid tegevusi üldse. Kulutad tunni-poolteist ülimalt rutiinsele tolmupühkimisele,-imemisele, -pesemisele ja juba paari-kolme päeva pärast tõded ärevusega, et järjekordsed tolmurullid on hakanud nurkadesse pesa tegema. Hir-r-r-rmus! Äsjakoristatud toas olla on muidugi väga hea. Puhta inimese tunne tuleb kohe peale :) Aga ega see tuba ju korras ei püsi. Ajakirjakodu, kus söögilaud on alati perfektselt kaetud ja sinna ei kogune raamatud, ajakirjad, lutid, joogitops ja pooleliolev kudum... see ei saa meil vast kunagi olema. Kuigi nii oleks ilus. Peale koristamist tunnikeseks seda ajakirjakodu ju on, aga siis taastub iga-asi-seal-kus-kõige-mugavam olukord. Ja tegelikult pole need ajakirjakodud üldse nii hubased, sest natuke korralagedust peab igas korralikus kodus olema. :)
Tegelen juba mitmendat nädalat Päkapikuprojektiga. Minu naiivne lootus, et ettevõetud jõulune kudum saab kiiresti valmis, ei pea vett. Nüüd on lausa kahju seda ära kinkida, palju tööd ja armastust sinna sisse pandud. Veidike veel ja siis on valmis!
No comments:
Post a Comment