Wednesday, August 17, 2011

Lutita tita!

Lene-Mai ja Nora-Liis on mõlemad palavalt armastanud oma lutte. Ja sama innukalt on nad neid kaotanud. Nora-Liis sai oma lutist lutiotsa mahalõikamise teel lahti vast pooleteist aastaselt. Lene-Mai viskas oma luti õues minema ja kuna seda leida ei õnnestunudki, hakkasime ka teda võõrutama. Kurb, väga kurb. Kui ikka iga päev 14 h päevas oma sossut oled lutsutanud ja üks päev teda enam lihtsalt ei ole... kurb. Magamajäämistega tekkis raskusi. Lutiga võttis see vast kuni 10 minutit aega, ilma lutita on täna juba neljas päev, ent magamapanek kestab 1-2h. Voodis ta sehkendab, laulab, mängib, enam paaniliselt lutti ei nõua, aga magama jääda ka ei oska. Ehk laheneb see teema nädalaga. Nüüd on muidugi kisa ka rohkem. Enne oli vaikuse saamiseks vaja vaid "punn" suhu panna, nüüd on õnne korral abiks leivakäär või siis kõrvatropid. Sammud iseseisva elu poole...

1 comment: