Käisin täna KSAs uuringutel, et teada saada, kas mulle sobib laserop või ei. Uuringud olid aeganõudvad, mõned ka ebameeldivad, aga osutusin sobivaks. Optometrist uuris, et millal siis nüüd opi aja paneme. Jäin teda päranisilmi vaatama, et mis mõttes. Ma ei olnud üldse opiga arvestanud, olin suht kindel, et ma ei kvalifitseeru. Ja nüüd kohe opile? Ei-ei! Olen terve teadliku elu kandnud prille, nad on osake minust. Hommikul esimese asjana prillid ette, õhtul viimase asjana öökapile. Arvestades mu noort iga ja tervet elu prillikandjana, olen loomulikult aeg-ajalt põdenud nende pärast. Aga siiski! Ma ei oskakski olla ilma. Nii, et ma nüüd mõtlen ja ei pane veel aega kinni :) Vabatahtlikult prillipapa...
Kui raha kokku saad, siis kindlasti tee op.
ReplyDelete