Sunday, September 12, 2010
Jumala loomaaed...
Käisime täna taas maal oma maja kõpitsemas. T oli redeliga taeva all ja mina sehkendasin lastega maja ees lauahunnikute vahel, kui äkki ehmatusest kiljatasin. Silmanurgast nägin, kuidas pisike must elukas minust meetrikauguselt teise lauahunnikusse sibas. Taganesin kiiresti ja jäin uurima, kes või mis see oli. Aga ma ei olnud ainus uudishimulik - salapärane olend tuli ruttu peidust välja ja jäi meiega tõtt vaatama, siis puges taas lauahunnikusse ja tuli teiselt poolt hunnikut taas välja meid uurima. See vahva peitusemäng kestis oma 5 minutit ja meist heal juhul meetri kaugusel. Ma ei ole varem sellist looma kohanud ja ime, et metsloom meid ei kartnud. Ega ta pikalt ühel kohal püsinud, aga näitas end piisavalt tihti, et ka lastel huvitav jälgida oleks. Pisiolend oli pika musta värvi saleda kehaga, nii 10 cm pikk, pluss veel saba. Ilus musta värvi, valge kaelusega isend. T-le naersin, et meie oma mini-taksikoer :) Tegelikult on tegu vist nirgiga. Vaat siis loodust! Eelmisel korral kohtusime mustade pisikeste sisalikega ja suured rohutirtsud saevad ka maja ümber unelauluks lõputult oma viiuleid. Loodus tungib kahel käel meie õuele!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Uuri - eesti selgroogsed-. Nirk on jah väike, aga pruun, Euroopa naaritsa (kaitsealune liik) jaoks oli taehk liiga väike, või oli alles poeg? Uuri kindlasti välja, kes see tore loomake seal pesitseb? Neid on talvel ka huvitav jälgida. Tal peab seal ju toit olema: nt hiired! muidu ta seal ei oleks.
ReplyDeleteMulle alguses tundus, et see oli poeg, kuna ta oli nii tilluke ja julge, aga samas ongi nirgid tillukesed. Ja kindlasti ei olnud see loom pruun, pigem ikka must või tumehall. Igatahes väga vahva, et meil seal hiirepüüdjad olemas.
ReplyDelete