Tuesday, September 22, 2009

Lõõgastus

Septembris oli mu kallil kaasal sünnipäev. Meie tüdrukutepundi poolt (Kõhutipskin, Nora ja mina) oli kingituseks Spa pakett Viimsi SPAs koos minuga :). Veidi kahekesiolemise aega, enne kui jaanuaris suureks tralliks läheb.
Esmalt saime mõlemad poputamist – T massaazi ja mina pediküüri. Kui rammestus üle läks, nautisime 3-käigulist õhtusööki restoranis. Valisime Caesari salati krevettidega, kanatasku sinihallitusjuustuga ja juustukoogi. Toit oli väga maitsev. Ainus miinus, et kõrvale pakuti vett. Vein-kohv olid eraldi hinna eest. Seda pole ma veel varem kohanud! Masu ründab Spasid!
Peale seda oli veresuhkur laes ja mõnulesime oma toas vaikuses ja rahus. Uni oli hea. Nora-Liis ärkab siiani kodus öösiti korra ja seetõttu oli hommikuni jutti magada täielik luksus! Hommikul peale hommikusööki mõnulesime basseinis-mullivannis, jalutasime mändide all ja nautisime aega kahekesi. Viimsi on armas rahulik. Tallinnas elades tunnen, et ilma mereläheduseta ma enam olla ei oska. Vajan teadmist, et kui tunnen igatsust, sõidan kohe mere äärde. Juhtumisi on põhjarannikul mitmeid kohti, kus omapead lainete loksusmist kuulata ja liiva sõrmitsedes oma mõtteid korrastada.



Emana varjutas mu heaolu vaid mure lapse pärast, kes vanaisa juurde jäi ja seal korralikku tralli tegi. Ei ole ma seda tüüpi ema, kes last hoida jätab, kui laps jääda ei taha. Pigem veaks Nora endaga kaasa, oleks süda rahul. Mõistusega võttes jälle, pole tal vanaisa juures häda miskit. Kurb on vaid mõelda, kuidas tütar igatseb...
Enda lohutamiseks mõtlen sellistel puhkudel, et laps on rõõmsam, kui ema on välja puhanud ja akud täis laadinud. Kord paari kuu jooksul ju võib...
Vanaisa teooria on, et peaksime lapse jätma igal nädalal veidikeseks neile hoida, siis harjub, aga kuna Nora-Liis lasteaiagagi meil jandib ja sinna minna ei taha, arvan, et see oleks veel lisatrauma. Hella hingega nagu ma olen ... Meeldib mulle, kui mu pudin toimetab mu juures. Mis ma tast harjutan, las ta olla!

3 comments: