Juba nädal aega käivad neelud ahjukala järele. Kala olen ma elus palju söönud, kala valmistanud kordi null. sama mu mehel. Ei oska me rookida, ei miskit. Aga egas nii elada ei saa, et ei oska ja kõik. Õppida tuleb :D
Läksime siis poodi filee järele, et ei peaks sisikonda näppima. Poes kalaletis tuli aga välja, et filee ja roogitud kala hinnavahe on kahekordne. Ilma küljes kõlkuva peata 60.- kallim kilo? Jeerum!
Ostsime peaga roogitud kala :D
Kodus opereeris T selgroo ja pea ära, maitsestasin või, soola, pipra ja sidrunimahlaga ning keerasin fooliumisse. Oi, kui hea tuli!
Saingi hakkama!
Minu seisukoht on muidugi selline, et kõik, mis puudutab kala sisikonda, pead , silmi jms on meeste teema :) Ei mina julge neid katsuda :d
Aga vaatame... sügavkülmas on mul nüüd üks kalapea uhhaa tarbeks... näis kas mul jätkub julgust...
Minu isa on kala püüdnud 55 aastat oma hobina :) Alustas 3 aastaselt :PJa kogu aeg on meil kala kodus hooajati olnud, tervena ikka :P Mul on vastik isegi seda kala puutuda, rääkimata sellest, et ma ei suudaks seda isegi puhastada. Pole puhastanudki, kuigi ema tehtud kalaspuu on alati maitsenud ;) Isa puhastas ja ema tegi kalast süüa.Kusjuures kilu võin vabalt puhastada :D
ReplyDeletemulle jälle väga meeldib kalu puhastada ja uurida mis sees. no kilo räimi ei viitsi puhastada, a nii 4-6 kuld-merikokre teen rõõmuga puhtaks.tõenäoliselt lööb siin välja mu kirg kirurgitöö vastu:)
ReplyDelete