Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus tunnen, et võiks olla üks hea sõbranna, kellel samasugune väike päkapikk kodus. Hea oleks laste teemadel arutada ja elust filosofeerida. Vanad sõbrannad, kes muidu beebidest vaimustuses, on kõik millegipärast kadunud. Seega hakkasime Nora-Liisiga nüüd sotsialiseeruma :)
Teisipäeval saime kokku Jaanika ja Anette-Laureni ning Kristeli ja Kristiniga. Kõik ühevanused lõbusad tüdrukutirtsud. Sahmerdasid küll pigem omaette ja mängisid leludega. Vanust veel vähevõitu, et päris sõprussuhteid luua... Nora-Liis näitas siiski üles julgust ja krahmas Kristinil luti suust ja taandus sellega kähku eemale. Kristin ei suutnud nii kiiresti veel roomata ja Nora-Liis nautis edumaad.
Homme on meil plaanis minna beebikooli. Seal ka kindlasti palju toredaid beebisid koos ja vast saab taas mõne emmega jutule.
Tartus on tegelikult ju palju emmesid lapsega jalutamas üksipäini, aga pole kuigi eestlaslik võtta nööbist kinni ja öelda, et hei, krabaks selle maratoni vahele ühe kohvi ja lobiseks pisut. Mitu korda on küll tekkinud mõte...
Nora-Liisiga Tartu vahel linatades jalutamine on küll mitmeid naeratusi ära teeninud. Pole neid linas lapsi siin sugugi mitte niipalju, et tähelepanu ei ärataks. Tegelikult polegi ma ühtegi last linas näinud :s Aga linaga on ju ülimugav. Lapsel huvitav ümbrust jälgida ja saab ülimugavalt poodidesse põigata, ei pea käruga jantima.
Linatada on mõnus jah. Ma olin meie kandis ainus linataja.. ah ei tegelt paari musta nägin ka..
ReplyDelete