Jalutasime õhtul kolmekesi vanalinnas, kui juurde astus keskealine mees, üritas vestlust arendada ja kinkis kollase nartsissi, soovides kena kevade algust. Hästi tore! Lihtsalt niisama võhivõõrale. Ja ei olnud ma mitte üksik tüdruk, vaid mehega vankriga jalutamas. Automaatselt kohe mõtlesin, et kas on purjus või hull. Polnud kumbagi. Aga sellist käitumist tuleb nii harva ette, et aju juba protsessib ei tea mida...
Nüüd mul on see üks nartsissiõis siin vaasis ja meenutab, et on ilmas ka lihtsalt heasoovlikke inimesi. Ja eriti palju on neid Tartus. Sellepärast mulle Tartu meeldibki!
KENA KEVADET!!!
Ma oleks vist päris ebamugavalt tundnud, kui võõras inimene oleks lilli kinkind...
ReplyDelete